Eesti eakad ja muukeelsed tunnevad end tõrjutuna

"Eakad vajavad ravimeid ja arstile pääsemist, kahjuks on aga ravimid kallid ja arstile on pääseda raske," rääkis Keskerakonna Seenioride Kogu esimees Elmar-Johannes Truu, kelle sõnul Euroopa Liidus keskmiselt on omaosalus ravimite soetamisel 7%, Eestis 42%. "Naispensionäridest elab iga kolmas allpool vaesuspiiri ja see ei võimalda neil ka täisväärtuslikku osavõttu ühiskondlikust elust." Ebavõrdses seisus on ka venelased ja puudega inimesed.

Pilt: Scanpix

Eesti eakad ja muukeelsed tunnevad end tõrjutuna (1)

"Eakad vajavad ravimeid ja arstile pääsemist, kahjuks on aga ravimid kallid ja arstile on pääseda raske," rääkis Keskerakonna Seenioride Kogu esimees Elmar-Johannes Truu, kelle sõnul Euroopa Liidus keskmiselt on omaosalus ravimite soetamisel 7%, Eestis 42%. "Naispensionäridest elab iga kolmas allpool vaesuspiiri ja see ei võimalda neil ka täisväärtuslikku osavõttu ühiskondlikust elust." Ebavõrdses seisus on ka venelased ja puudega inimesed.

TÜ rakendusuuringute keskuse koostatud värskes uuringus vaadati esimest korda koos soolist ja ealist võrdsust, rahvusvähemuste, puudega ja seksuaalvähemustesse kuuluvate inimeste olukorda olulistes elukvaliteeti mõjutavates valdkondade

"Eestis on suured rühmad inimesi, kes tahaksid õppida ja töötada, aga seda teha ei saa," nentis võrdõigusvolinik Liisa Pakosta.

Pakosta selgitas Tallinna TV uudistesaates, et probleemide ees on nii noored, eakad kui ka puudega inimesed. "Noored ei saa siseneda tööturule. Poisid kukuvad välja haridusvaldkonnast. Vanemaealised, eelkõige vene naised, teevad madalapalgalisi töid või on tööturult üldse tõrjutud. Puudega inimesed on raskustes hariduse omandamisel ning tööturule ligipääsemisel," nentis Pakosta.

Eesti Pimedate Liidu juhatuse liige Priit Kasesalu tõdes, et selle aasta algusest on erivajadustega inimestele lisandunud küll toetavaid teenuseid, aga põhiline on neile inimestele siiski töö saamine, tööle jõudmine ja seal hakkamasaamine.

Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste dotsendi Tiiu Kuurme sõnul on noorte koolilaste väheteadvustatud ja problemaatiline ala toimetulek iseenese kui inimese konstrueerimise ja loomisega, endale hoiakute ja maailmavaate kujundamisega toimetulek.

Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE analüütik Marek Sammul märkis, et Tallinna venelased on tööturule sisenemiseks paremas seisus kui mujal Eestis elavad vene rahvusest inimesed, kuna nad elavad eesti keel õpet toetavad keskkonnas. "Edasise edukuse võti on kindlasti peidus gümnasistide eesti keele oskuse parandamises. See avab neile võimalused haridustee edasiseks jätkamiseks Eesti kõrgkoolides. Omandades hea hariduse, annab see suurema tõenäosuse saada hea töökoht, hea sissetulek ja korralikud elutingimused. Palju algab just haridusest," möönis Sammul.

Sammul lisas, et enesetappude arv Eestis ei ole seotud niivõrd töökoha kui sotsiaalse võrgustikuga. "Meeste puhul on teada, et neil on sotsiaalseid suhteid ja sõbrasuheteid vähem ning see viib rohkemate enesetappudeni. Enesetappude näitaja on kõrge ka eakamate inimeste puhul. Kui neil sõbrad kõrvalt kaovad, nende üksindustunne süveneb," tõdes Sammul.
 
Keskerakonna Seenioride Kogu esimees Elmar-Johannes Truu rääkis Tallinna TV uudistesaates "Täna+", et Eesti pensionärid on haritud ja töökad, kuid nende tervis on käest ja pension on vilets. "Eakate põhiline probleem on seotud tervisega, paljudel on diagnoositud mitu haigust. Eakad vajavad ravimeid ja arstile pääsemist. kahjuks on aga ravimid kallid ja arstile on pääseda raske."

Truu tõi võrdluseks, et Euroopa Liidus keskmiselt on omaosalus ravimite soetamisel 7%, Eestis 42%. "Ravimite soetamiseks ja arstile pääsemise eelduseks on normaalse suurusega pension. Eesti pensionärid aga pole rahul oma sissetulekuga. On ju teada, et Eestis elab ligi 100 000 pensionäri, kelle pension jääb vaesuspiiri lähedale. Naispensionäridest elab iga kolmas allpool vaesuspiiri ja see ei võimalda neil ka täisväärtuslikku osavõttu ühiskondlikust elust."
 

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta rõhutas, et Eesti elu edenemiseks on vaja, et keegi ei jääks Eestis kõrvale. See tähendab, et iga inimene Eestis, kellel tahtmist on, saaks õppida, töötada, lapsevanem olla, seda kõike kasvõi korraga tehes, vahendas BNS. "Inimeste võrdsete võimaluste hindamiseks ja takistuste kõrvaldamiseks töötamisel ja õppimisel on vaja ülevaadet eri rühmadesse kuuluvate inimeste olukorrast ja senisest käekäigust ühiskonnas – see tähendab andmeid. Siin mudelis on esimest korda seni kogutud andmed koos," ütles Pakosta.

Pakosta toonitas, et ebavõrdsuse vähendamiseks saavad palju ära teha inimesed, kellel on vastutus otsustada ehk poliitikud. "Selleks, et Eesti inimeste tulevikku puudutavad otsused oleksid head ja toetaksid võrdsemaid võimalusi, ongi vaja tõenduspõhiseid andmeid. Nende pinnalt saab seada sihte ja juba seatud sihte vajadusel ümber vaadata," märkis Pakosta. Samuti tuleb neist andmetest või ka osade vajalike andmete puudumisest välja, mis vajab edasi uurimist.

Uuringust tõusis esile, et rahvusepõhine ebavõrdsus on tihedalt seotud keele, kultuuri ja identiteedi või kuuluvuse aspektidega. "Eestis on rahvusel põhineva ebavõrdsuse kujunemisel sageli kriitiline tegur puudulik eesti keele oskus. Muust rahvusest inimesed tunnetavad puudulikul keeleoskusel põhinevat ebavõrdset olukorda ja kohtlemist ühiskonnas üsna teravalt, kuna selle tagajärjed avalduvad nii nende tööhõives, töötasus kui madalamas elustandardis," arutles Sammul.

Uuringus võrreldi ka noorte ja vanade ebavõrdust. Nähtus, et eakate vanuserühma üks olulisem probleem on sotsiaalne isoleeritus ning üks selle probleemi väljendus on suhteliselt suur enesetappude arv. Noorte puhul on ebavõrdse olukorra allikateks eelkõige nõrgem positsioon tööturul ning suurem risk sattuda kuritegevuse ohvriks.

Uuringus vaadati ühtlasi lähemalt lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste (LGBT) inimeste olukorda, keda puudutavad ennekõike turvatunde ja õiguskindlusega seotud probleemid. Üldise ebasoosiva hoiaku tõttu kogevad LGBT inimesed sagedamini ahistamist ning tõrjutust töökohal ja haridussüsteemis, mis väljendub muu hulgas selles, et LGBT inimesed satuvad sageli seksuaalse ja füüsilise vägivalla ohvriks või ähvardatakse neid vägivallaga. Madal sotsiaalne positsioon ja ühiskondlik tauniv hoiak võivad soodustada vaimse tervise probleemide ilmnemist ning kahandada selle sotsiaalse grupi toimetulekut ning kaasatust ühiskonnas.

Võrdõigusvoliniku kantselei tellitud võrdõiguslikkuse mõõtmise mudeli "Kellel on Eestis hea, kellel parem?" eesmärk oli välja töötada metoodika Eesti võrdõiguslikkuse olukorra seireks. See mudel võimaldab mõõta ja võrrelda eri elanikkonnarühmadesse kuuluvate inimeste olukorda, võimalikku mahajäämust, heaolu, juurdepääsu eri hüvedele ja teenustele ning nende kaasalöömise võimalusi otsuste tegemisel.

Analüüsitud andmed ja analüüsi tulemused koondanud selliste tunnuste kaupa nagu sugu, vanus, rahvus, puude olemasolu ja seksuaalne sättumus. Käesolev analüüs näitab võrdõiguslikkuse olukorda Eestis möödunud aastal ja loob aluse, mille põhjal edasi arenguid hinnata.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...