Eesti Energia konkurente väiksemas mahus puidu põletamine ei häiri

Eesti Energia konkurente ei häiriks riigifirma puidust taastuvenergia tootmine, kui selleks ei kasutata rohkem Eesti puitu, kui 500 000 tihumeetrit aastas.

Pilt: Scanpix

Eesti Energia konkurente väiksemas mahus puidu põletamine ei häiri

Eesti Energia konkurente ei häiriks riigifirma puidust taastuvenergia tootmine, kui selleks ei kasutata rohkem Eesti puitu, kui 500 000 tihumeetrit aastas.

"Selline kogus ei löö turgu paigast ära," vahendas BNS Utilitas Tallinna Elektrijaama juhi Andres Taukari sõnu Postimehele. "Meie huvi seisneb selles, et ei tekiks korraga maksimaalselt tarbijaid. Olukorras, kus Eesti Energia suudaks põletada aastas kolm miljonit tihumeetrit puitu, on saavutatud mõistlik kompromiss."

500 000 tihumeetri puidu põletus elektrijaamades ei sea ka Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu arvates ohtu juba tegutsevaid ja püsti panna kavatsetavaid tööstusi. Kuna sooja ilma tõttu ei saa metsas tööd teha ja küttepuidu hinnad püsivad seetõttu niigi laes, siis mõjutab Eesti Energia plaan puidu hinda suhteliselt vähe, ütles liidu tegevjuht Henrik Välja.

Eesti Energia teatas, et ettevõtte elektrijaamad suudavad elektri tootmiseks ära põletada 3 miljonit tihumeetrit puitu, mis oleks ligi kolmandik kogu praegusest Eesti raiemahust. Samas reaalselt põletatava koguse määrab turu nõudlus.

"Me ei ole väitnud, et kavatseme kasutada kolm miljonit tihumeetrit," ütles Eesti Energia juhatuse liige Andres Sutt. "500 000 tihumeetrit puudutab ainult Eesti turgu, aga biomassi või madalakvaliteedilist puitu on võimalik ka importida."

Ettevõte peab võimalikuks importida puitu Suurbritannia eeskujul näiteks Põhja-Ameerikast või Aafrikast.

Eesti Energia näeb biomassi kasutamise perspektiivi taastuvenergia statistikakaubanduses. Euroopas on kõigile liikmesriikidele kehtestatud kohustuslikud taastuvenergia arendamise eesmärgid. Liikmesriigid, mis ei suuda enda eesmärke 2020. aasta lõpuks ise saavutada, võivad taastuvenergia statistikat osta nendelt liikmesriikidelt, kus need saavutatud on, näiteks Eestilt.

"Arvestades seda, et Narva [toodang] on väga konkurentsivõimelise hinnaga, oleme valmis enda uuemate keevkihtplokkidega Auvere elektrijaamas ja Balti elektrijaama koostootmisplokis kaasa aitama teiste liikmesriikide eesmärkide saavutamisele," rääkis Sutt. Kõnealustes plokkides on võimalik puitu kasutada kuni poole ulatuses küttesegust.

Kuna taastuvenergia statistika ülekandeid finantseerib statistikat ostev liikmesriik, siis ei mõjuta need tehingud Eesti taastuvenergia tasusid.

Euroopa Komisjon otsustas Eesti Energia puidu põletamise riigiabi analüüsi menetluses, et õiguslikke takistusi biomassi kasutamiseks Narvas ei ole. See otsus kujuneb abimaterjaliks riigikogule, millel seisab ees elektrituru seaduse muudatuste menetlemine. Euroopa Komisjon pidas piisavaks nõuet, et kui Narva jaamadele Eesti turult hangitava puidu maht ületab 500 000 tihumeetrit, siis tuleb koostada selle kohta mõjuhinnang.

Keskkonnaministeeriumi esindaja märkis, et metsanduse kehtivas arengukavas kokku lepitud optimaalne raiemaht Eestis on 12–15 miljonit tihumeetrit aastas, kuid viimaste aastate raiemaht on olnud suurusjärgus 10 miljonit tihumeetrit.

Eestis kasutatakse ära peamiselt okaspuu ja kasutamata jääb madalakvaliteediline lehtpuu ehk hall lepp, haab, osaliselt kask, mis sobib taastuvenergia tootmiseks. Puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks loob keskkonnaministeeriumi hinnangul metsaomanikele lisavõimaluse madalakvaliteedilise puidu turustamiseks. Samuti saavad Kirde-Eesti metsaomanikud teha seni turu puudumise tõttu tegemata jäänud hooldusraiet ja müüa väheväärtuslikku puitu.

Laadimine...Laadimine...