Eesti Energia langes kolmandas kvartalis 9,5 miljoni euroga kahjumisse

Eesti Energia tänavuse aasta kolmanda kvartali puhaskasum vähenes aastaga 20,4 miljoni euro võrra ning seega kujunes kvartalikahjumiks 9,5 miljonit eurot; tulemusele mõjusid negatiivselt Auvere elektrijaama planeeritust pikem hooldus ning suurenergeetika ümberkorraldused.

Pilt: Scanpix

Eesti Energia langes kolmandas kvartalis 9,5 miljoni euroga kahjumisse

Toimetaja: Toomas Raag

Eesti Energia tänavuse aasta kolmanda kvartali puhaskasum vähenes aastaga 20,4 miljoni euro võrra ning seega kujunes kvartalikahjumiks 9,5 miljonit eurot; tulemusele mõjusid negatiivselt Auvere elektrijaama planeeritust pikem hooldus ning suurenergeetika ümberkorraldused.

Kontserni käive kasvas kolmandas kvartalis 3 protsendi võrra 206 miljoni euroni. Kulumieelne ärikasum EBITDA oli 42,1 miljonit eurot, kahanedes aastaga 28 protsenti, teatas riigifirma. 

"Tulemusele mõjusid pärssivalt eelkõige Auvere elektrijaama hooldusremondi pikenemine ning suurenergeetikas ette võetud ümberkorraldused. Negatiivne mõju tuli kolmandas kvartalis ainult põlevkivielektri tootmisest. Ülejäänud tegevusvaldkonnad olid kasumlikud ja pigem ületasid ootusi," ütles Eesti Energia finantsdirektor ja juhatuse liige Andri Avila pressiteate vahendusel.

Auvere jaam tootis planeeritust ligi 300 gigavatt-tundi vähem elektrit. Elektri kogutoodang jäi seetõttu oluliselt väiksemaks ning tulu saamata. "Samal ajal olid ainuüksi Auvere elektrijaama amortisatsiooni- ja intressikulud kolmandas kvartalis kokku kümme miljonit eurot," selgitas Avila.

Garantii korras Auveres töid teostav General Electric on lubanud elektrijaama hooldustööd lõpetada neljanda kvartali keskpaigaks. Garantiiperioodil kompenseerib lepingujärgselt kahjud peatöövõtja, kellega vastavad läbirääkimised kestavad.

Teine erakorraline mõjutegur oli suurenergeetika tootmisprotsesside ja töötajate arvu kohandamine turuoludele vastavaks. Ettevõtte võttis seejuures arvesse riigi ootust tagada kuni aastani 2023 võimekus toota elektrit Eesti keskmise tarbimise ulatuses. Töö kaotavate inimeste abistamiseks loodud fond ning muud meetmed läksid maksma üle nelja miljoni euro.

"Meie kulubaas on nüüd optimeeritud vastavavaks muutunud turusituatsioonile ning kohandatud uuele tootmismahule," märkis  Avila. Käesoleva aasta Eesti Energia üheksa kuu kasum on 9,4 miljonit eurot.

Eesti Energia tootis kolmandas kvartalis 951 gigavatt-tundi (GWh) elektrienergiat ehk 56 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tootmismahtude vähenemine oli peamiselt tingitud kõrgemast süsinikdioksiidi (CO2) heitmeühiku kvoodi hinnast, mis kasvas aastaga 43 protsenti tasemele 26,9 eurot tonni kohta. Elektri tootmismahu vähenemine tuli põlevkivil baseeruva elektritootmise vähenemisest.

Taastuvelektri toodang kasvas seevastu aastaga üle kolme korra 241 gigavatt-tunnini. Taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal moodustas kvartali keskmisena 41 protsenti kogutoodangust.

Elektri jaemüük kasvas peamiselt Leedu ja Poola turgude arvelt 18 protsenti 1698 gigavatt-tunnini. Põlevkiviõli toodang suurenes aastaga üheksa protsenti 113 000 tonnini ning müügitulu suurenes 36 protsenti 28 miljoni euroni.

Võrguteenuste müügimaht püsis mullusega samal tasemel, kuid tulenevalt aasta alguse tariifilangetusest vähenes müügitulu 3,6 miljoni võrra. See raha jäi tarbijatele täiendavalt kätte.

Eesti Energia investeeris kolmandas kvartalis kokku 34,4 miljonit eurot. Elektrivõrguga seotud investeeringud moodustasid sellest 18,5 miljonit eurot ning taastuvenergia investeeringud ligi neli miljonit eurot. Majandusaktiivsust iseloomustavaid uusi võrguliitumisi oli kvartaliga ligi 950, mida on mullusest kolmandiku võrra enam.

Ettevõttelt laekus kolmandas kvartalis erinevate tasude ja maksude näol riigikassasse 22 miljonit eurot.

Laadimine...Laadimine...