"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Eesti Energia: torustikega ühendatud maandused on vannitoas ohtlikud (1)
06. august 2016
Scanpix

Eesti Energia elektritööde osakonna juht Andrus Alas kirjutab ettevõtte blogis, et torustikega ühendatud maandused võivad kaasa tuua selle, et kortermajade vannitoaradiaatorid, kraanikausid ja vannid annavad enda kasutajaile elektrilööke.

“Olen kogenud Eesti Energia elektritööde praktikas rohkelt näiteid sellest, kus ühe kortermaja elanikud kaebavad, et on saanud vanni, radiaatori või kraanikausi küljest elektrilöögi. Reeglina on selle põhjuseks torustikega ühendatud maandused,” kirjutab Alas Eesti Energia blogis. “Kui varem liikusid voolud läbi seadmete korpuste torustikesse ja sealt edasi maasse, siis näiteks pärast plasttorude paigaldamist on vool pidanud leidma uusi teid maasse pääsemiseks. Kuid kuna vool otsib kohta, kus takistus on väikseim, võibki esimeseks sobivaks kohaks olla inimene kraanikausi või vanni kõrval.”

Alase sõnul teeb olukorra ohtlikumaks see, et torudesse lekkiva voolu põhjustanud elektriseadme omanik ei pruugi asjast ise midagi teada, samas kui tegelikult on asi tõsine ja olukorra lahendamiseks tuleb analüüsida kogu hoonet tervikuna.

Eesti on Alase hinnangul täis aastakümnete eest ehitatud hooneid, kus juba ehituse käigus maandust eraldi ei ehitatud ning levinud kombe kohaselt ühendati elektripliitide ja pesumasinate korpused veetorustiku külge. Ehitamise hetkel ja arvatavasti ka hiljem toimiski maandus suurepäraselt, kuni ühel hetkel veetorustik amortiseerus ning see vahetati kas osaliselt või täielikult välja. Kogu hoone maanduse katkemiseks piisab aga ainuüksi uuest veesõlmest või metalltorustiku osalisest asendamisest plasttorudega.

Alas juhib tähelepanu kahele põhitõele, mida on elektriseadmete puhul äärmiselt oluline silmas pidada. Esiteks, elektriseadmed tuleb paigaldada nii, et neid oleks võimalik kasutada ohutult. Teiseks, elektriseadme ohutuse tagamiseks tuleb selle pingestatud osad isoleerida ning kaitsta neid füüsiliste vigastuse eest.

“Paraku mõjutavad seadmeid oluliselt nii keskkond kui ka seadme kasutus,” kirjutab Alas Eesti Energia blogis. “Pingestatud osade isolatsioon võib muutuda rabedaks näiteks UV-kiirguse, niiskuse, kõrge temperatuuri või muu taolise teguri tõttu. Näiteks võib elektrikerise, elektripliidi või muu kõrge töötemperatuuriga seadme puhul rikkuda kuumus seadme tihendeid ehk isolatsiooni seadme korpuse ja pingestatud osade vahel ning selle tulemusena võibki seadme korpus jääda pinge alla. Sellistel juhtudel on seadet ohutu kasutada üksnes siis, kui ta on nõuetekohaselt võrku ühendatud, mis tähendab, et seadmel on nõuetekohane maandus.”

Tõhusaim kaitseviis on Alase sõnul seadme korpuse maandamine. “Elektrivoolul on omadus otsida liikumiseks kohta, kus takistus liikumiseks on kõige väiksem. Kui elektriseadme korpus on maandamata ja inimene katsub korpust, siis liigub vool maasse läbi inimese ja inimene saab elektrilöögi,” selgitab Alas. “Kui aga seadme korpus on maandatud ja maanduse takistus on väiksem inimese takistusest, liigub vool maandusesse. Maandus saab alguse maandurist ehk elektrit juhtivast tarindist maapinnas ja võib koosneda pinnasesse paigaldatud maandusvarrastest, maandustraadist ning muudest osadest, mis on omavahel ühendatud ja juhitud maja elektrikilpi.”

“Ka eelpool toodud probleemse maandusega kortermaja näite puhul tuleks tekitada majas maandust otsivale voolule võimalus kergemalt maasse pääseda – ehk et maja torustikud tuleks maandada,” kirjutab Alas. “Lisaks vee- ja kanalisatsioonitorude maandamisele tähendab see tegelikult vajadust maandada ka gaasitorud ja muud metalltarindid. Sellist tegevust nimetatakse potentsiaalide ühtlustamiseks ning ainult sellise tegevusega saab majas väljapääsu otsiva voolu kontrolli alla.”

Alase sõnul tasub meeles pidada, et kortermajades tuleb maandus lahendada ühe tervikuna ning kindlasti ei tohi maandada ühte korterit eraldi, kuna see võib tuua esile mitmed uued ohud. Rangelt on keelatud maanduskontaktiga pistikupesade kasutamine, kui maandust tegelikult olemas ei ole. Maandusega pistikupesa taga oleva maanduse klemmi ühendamine neutraalklemmiga on aga eluohtlik. Maandusseadet ja maandusvõrku tuleb lasta regulaarselt üle mõõta, sest kui maandusjuhid on katkenud või maandusseade pinnases roostetanud, pole neist oodatud kasu.

Alas paneb kõigile südamele, et maandussüsteemide ehitus tuleb kindlasti jätta asjatundjate hooleks.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

oPossum
6. aug. 2016 13:39
Ega nõukogude aegsetes korterites tänapäeval korralikku maandust tõesti ei leia. Korteritesse veetud elektrisüsteemid ehitati välja peaaegu, et reeglina spetsiaalse maandusjuhtmeta erandiks ehk üksnes elektripliitidega majade pliidikontaktid. Ja nüüd on muutnud probleemi endisest veel hullemaks ka uued plasttorud. Kõige selle taustal on peaaegu, et kurbnaljakas vaadata, kuidas inimesed seinakontakte uute kaasaegsemate vastu vahetades millel kõigil enamuses ka nõutekohane maandus nagu olemas, tegelikult tihti ei teagi, et ühendatud pole see paraku kuhugi, kuna lihtsalt polegi kuhugi ühendada ja kõik kasutatavad maandust vajavad kodused elektriseadmed endist selles mõttes teatud ohtu kujutavad.