Eesti firmad maksid mullu naftareostusfondi kokku 50 000 eurot

Kolm Eesti suurimat raske kütteõli importijat maksid möödunud aastal rahvusvahelisse naftareostusfondi kokku 50 000 eurot, fondist rahastatakse reostuse kõrvaldamist ning hüvitatakse keskkonnakahjusid.

Pilt: Scanpix

Eesti firmad maksid mullu naftareostusfondi kokku 50 000 eurot

Kolm Eesti suurimat raske kütteõli importijat maksid möödunud aastal rahvusvahelisse naftareostusfondi kokku 50 000 eurot, fondist rahastatakse reostuse kõrvaldamist ning hüvitatakse keskkonnakahjusid.

Naftareostusfondi maksavad fondi naftasaaduste importijad, kes aastas veavad sisse rohkem kui 150 000 tonni rasket kütteõli, summa suurus sõltub kalendriaasta jooksul vastuvõetud kogustest, edastas keskkonnaamet. Eestis on selliseid ettevõtteid praegu kolm: Vopak E.O.S, Alexela Logistics AS ja Vesta Terminal Tallinn OÜ. Kolm ettevõtet maksid mullu fondi kokku 50 000 eurot, vahendas BNS.

Reostusõnnetuste puhul vastutab kahjude hüvitamise eest teatud piirini laevaomanik ning piirmäära ületamisel fond.

"Ei ole põhjendatud, et Eesti maksumaksjad kannaksid neid kulusid ise, kui neil süü selles puudub või nemad vastutust ei kanna. Selles seisnebki rahvusvahelise naftafondi oluline roll, et aidata sisse nõuda kulud neilt, kes selle tekitanud on," ütles keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhata Rene Reisner. Ta lisas, et Eesti ettevõtted on makseid teinud eeskujulikult ja õigeaegselt. "Seda ei saa mainimata jätta, sest see näitab meie ettevõtete vastutustundlikkust ning tõstab meid ka riigina heasse valgusesse. Paljude teiste riikide ettevõtjatega on paraku nii, et tasumata jäänud osamaksete puhul peab fond sekkuma ning neid välja nõudma hakkama."

Fondi ajaloos on ka kaks Eestis toimunud reostusjuhtumit. Esimene neist leidis aset 1993. aasta jaanuaris, siis voolas tankerilt Kihnu Tallinna lahte 104 tonni kütust. Hüvitist maksti tollal 90 600 euro ulatuses.

Teine juhtum oli 2000. aastal, kui Malta lipu all sõitvalt tankeri Alambra laadimisel lekkis 300 tonni naftat reostusena sadamaalale, reostus levis Rootsini välja. Tegemist oli suurima keskkonnakatastroofiga taasiseseisvunud Eestis.

Eesti merealal on tankeritega juhtunud õnnetusi veelgi, kuid neil juhtudel olid madalikule sõitnud tankerid tühjad. 2010. aasta jaanuaris sõitis Aegna lähistel madalikule Hongkongi lipu all sõitev lastita tanker Pacific Empire. 2012. aasta septembris sõitis Aegna lähistel madalikule tanker Kyeema Spirit.

Fondist korvatakse reostuse ennetamise, kokku kogumise ja koristamise kulud, varakahjud, kalameestele tekitatud kahjud ning turisminduse majanduskahjud.

Sel nädalal toimus Londonis naftareostuse fondide assamblee iga-aastane kohtumine, kus Eestit esindas keskkonnaministeeriumi mereosakonna peaspetsialist Agnes Pilv.

Rahvusvaheline naftareostusfond loodi peale 1967. aastal toimunud Torrey Canyoni naftareostust, mis tekitas suure keskkonnakahju Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa rannikualadele.

Fondist on võimalik saada hüvitist kuni 700 miljoni euro ulatuses. Seni suurimate kahjudega õnnetus toimus 2007. aastal Lõuna-Koreas, kus seni on kahjusid hinnatud kokku 210 miljonile eurole. Praeguse seisuga on fondis avatud 12 reostusjuhtumit.

Laadimine...Laadimine...