"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Eesti hambaarstide liidu president: riigi suhtumine aitab hambaid hävitada! (0)
03. juuni 2016
Ragne Jõerand

"Haigete hammastega elamine pole kuri saatus, vaid mõtteviisi tulemus. Oluline on ennetus ja tuleks küsida, kuhu läheb inimeste ja haigekassa raha," ütles Eesti hambaarstide liidu president doktor Marek Vink, kes nentis, et alles äsja meie peaminister Taavi Rõivas teatas, et selle valitsusega suhkrumaksu ei tule.

Täna on Tallinnas Nordea kontserdimajas tervisedenduse konverents “Toitumine ja suutervis inimese elukaare vältel”.

Eesti hambaarstide liidu president doktor Marek Vink rääkis, et kuigi Euroopa ja Venemaaga võrreldes on eestlaste hambad keskmises seisukorras, on meil siiani paigast ära eesmärgid. “Kogu meie aur läheb täidisteks – haigekassa rahastab neid, inimesed nõuavad täidised. Hoopis olulisem on hambahaiguste ennetamine. Lastele ning noortele tuleb õpetada tervislikke eluviise ja harjutada õiget süühügieeni maast-madalast lootes, et nemad kunagi need põhimõtted ka oma lastele edasi annavad,” rääkis Vink.

Vingi sõnul on hambahaiguste peamiseks põhjuseks siiski liigne magusa söömine ja sellega peaks riiklikul tasandil tegelema. “Aga nagu ütles hiljuti meie peaminister, siis suhkrumaks pole selle valitsuse teema,” nentis Vink.
 
Kana ei kuula muna õpetusi

Tervete hammastega lapsed kasvavad ainult kodudes, kus vanematel endil on õiged arusaamad tervislikust toitumisest. “Meil on tihti nii, et lasteaia lapsed teavad, mis on suhkrukell, aga paraku ei võta “kana” kodus kuulda, kui “muna” teda lasteaiast saadud tarkustega õpetama läheb,” ütles Vink.

Samuti on probleem “tervislike” jookidega. Näiteks annavad vanemad lastele õunamahla, aga mahlad on tegelikul on täis suhkrut ja hävitavad hambaid. “Ja sinna need hambad lähevad. Ma olen mõnikord mõelnud, et peaks sellistest vanematest lausa lastekaitsesse teatama, sest nad kahjustavad oma laste tervist, aga vaevalt, et mind selle jutuga lastekaitses vastu võetaks,” arvas Vink.

Vingi sõnul on hambahaiguste ennetamisel oluline alustada eelkõige mikroobitaseme tasakaalus hoidmisest suus, sest suu on seedekulgla esimene osa. “Kui teil on näiteks kõht lahti kolm kuud, siis te saate ju aru, et bakterite tasakaal soolestikus on häiritud ja vaja on midagi teha, aga miks inimesed ei reageeri siis, kui sama toimub suus?”  

Liigne rinnapiim hävitab lapse hambad  

Looduslikku ja ülitervislikku eluviisi pooldavad emad, kes oma beebisid viimase piirini imetavad, ei tea doktor Vingi sõnul, et tegelikult teevad nad sellega oma lastele rohkem halba kui head.

“Liigne üle aastase lapse rinnaga toitmine on ebaloomulik – loodus pole sellist kalorite hulka ette näinud, sest rinnapiimas on nii palju suhkrut, et selles vanuses laste hambad ei pea sellele lihtsalt vastu ja hakkavad selle tagajärjel hoopis mädanema,” selgitas Vink.

Tartlastel on poole tervemad hambad kui tallinlastel

Vingi sõnul ei ole viimastel aastatel Eestis kahjuks tehtud uuringut meie elanike hambatervise osas. “Aga neist, mis varem on tehtud, on selgunud, et Tartus elavatel inimestel on tervemad hambad kui Tallinnas elavatel. Põhjuseks on fluoriidi sisaldus vees, mis Tartu on optimaalne, aga probleemiks näiteks ka Pärnu ja Haapsalu inimestele,” ütles Vink.

“Tartus on inimestel keskmiselt 3,7 katkist hammast võrreldes Tallinna 7-ga.”

Vanemad ei vii lapsi hambaarstile

Teiseks mureks Eestis on see, et kuigi meil on kuni 18. eluaastani laste hambaravi tasuta, ei ole vanemad kuigi agarad oma lapsi hambaarstile viima. Samas täisealiseks saades pole paljudel enam raha, et ise oma taskust hambaravi eest tasuda.

Haigekassa andmeil jõudsid 2015. aastal kõige vähem hambaarsti juurde 3-aastased lapsed – vaid 39% sai ravi.

Ka 15-19-aastastest noortest külastas hambaarsti vaid 54%. Piirkondadest saab kõige vähem inimesi hambaravi Ida-Virumaal (56%), Järvamaal (57%) ja Hiiumaal (57%).

Eelmisel aastal tasus haigekassa oma lepingupartneritele laste hambahaiguste ravi ja ennetuse eest 17,5 miljonit eurot.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.