Eesti ja Soome püüavad ühiselt peatada lendorava arvukuse langust

Lendorava elupaikadesse paigaldatakse täiendavaid pesakaste, korraldatakse loodustalguid ja luuakse lendoravat tutvustav püsiekspositsioon Iisaku looduskeskusesse. Lendorav kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ning teda esineb Euroopa Liidu riikidest ainult Eestis ja Soomes. 

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Eesti ja Soome püüavad ühiselt peatada lendorava arvukuse langust

Toimetaja: Moonika Tuul

Lendorava elupaikadesse paigaldatakse täiendavaid pesakaste, korraldatakse loodustalguid ja luuakse lendoravat tutvustav püsiekspositsioon Iisaku looduskeskusesse. Lendorav kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ning teda esineb Euroopa Liidu riikidest ainult Eestis ja Soomes. 

Eesti ja Soome alustasid ühisprojekti, millega kogutakse andmeid lendorava leviku kohta ning püütakse parandatakse olemasolevaid ja võimalikke lendorava elupaiku, vahendas BNS.

Projekti juhtpartner on Soome metsavalitsus, Eesti koordineerib tegevusi keskkonnaamet. Projekti on kaasatud 13 partnerit Soomest ning viis Eestist: keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eestimaa Looduse Fondi, Metsakorralduse büroo ja Eesti Erametsaliit, edastasid projektis osalejad.

Ühisprojektiga kogutakse andmeid lendorava leviku kohta ja parandatakse olemasolevaid ja potentsiaalseid lendorava elupaiku.

"Prioriteetsete tegevustena liigi kaitsel nähakse ette lendoravale sobivate elupaikade ehk 70–120-aastaste haavikute inventeerimist, et tagada nende olemasolu liigi säilimiseks meie looduses. Olulised tegevused on ka kunagiste lendorava elupaikade taastamine, tehispesade paigaldamine ja hooldus ning kisklussurve vähendamise kava koostamine," selgitas projektijuht Tõnu Laasi.

Projekti esimeses etapis inventeeritakse teadaolevaid ja võimalikke lendorava elupaiku, tehakse telemeetrilisi uuringuid ning modelleeritakse asurkonna elupaikade võrgustik. Saadud tulemusi kasutatakse metsakujunduskavade koostamiseks, et tagada lendorava elupaikade ja neid ühendavate liikumiskoridoride metsade säilimine pikas perspektiivis. "Nimelt liugleb lendorav puult puule ja selleks peavad puud olema piisavalt kõrged ja paiknema lähestikku. Maa peal liikumine on lendoravale ohtlik – nii suureneb oht langeda röövlindude ja -loomade ohvriks," lausus Uudo Timm, lendorava projekti ekspert.

RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohvi sõnul on RMK allesolevate lendorava elupaikade ühendatusele pööranud kõrgendatud tähelepanu juba alates 2013. aastast, kui moodustati lendorava elupaiku ühendav metsade võrgustik. "Loodame, et projekti tulemusena tekib täiendavat infot lendorava elupaigaeelistuste ja levimisökoloogia kohta, mis lubab meil lendoravale sobilikus metsamaastikus senisest täpsemini metsa majandamist kavandada. Ühtlasi loodame, et projekt loob hea suhtlusplatvormi erinevate huvigruppide vahel," rääkis Kohv.

Lisaks paigaldatakse lendorava elupaikadesse täiendavaid pesakaste, korraldatakse loodustalguid ja luuakse lendoravat tutvustav püsiekspositsioon Iisaku looduskeskusesse.

Lendorav (Pteromys volans) kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ning teda esineb Euroopa Liidu riikidest ainult Eestis ja Soomes. Eestis on lendorava levik viimase sajandi jooksul tugevalt vähenenud ja tänapäeval võib teda leida vaid Virumaa vanades metsades. Ka Virumaal on lendorava levila võrreldes varasemate perioodidega oluliselt vähenenud ja killustunud. Kui 2008. aastal leidus seal veel 62 asustatud lendorava leiukohta, siis kümme aastat hiljem on teada vaid 46 asustatud leiukohta.

Lendorava kaitse pikaajaliseks eesmärgiks on lendorava elujõulise asurkonna tagamine, mis koosneks vähemalt 250-st asustatud leiukohast.

Metsakujunduskavades ette nähtud kujundusraieid on plaanis ellu viia kokku 1400 hektaril Virumaal.

Projekti põhirahastajaks on Euroopa Liidu LIFE-programm ning kaasrahastajateks SA KIK ja projekti partnerid. Projekt viiakse ellu aastatel 2018 – 2025.

Laadimine...Laadimine...