Eesti Muusika Päevad toob Eestisse isemängiva viiulimasina

Täna kell 18 avatakse näitus, mis on pühendatud homme, 2. mail alguse saavale uue muusika festivalile Eesti Muusika Päevad. Näitusel tutvustatakse isemängivat viiulimasinat ja muid põnevaid installatsioone.

Pilt: 2. mail avatakse Hobujaama ristmikul festival. Foto:Scanpix
Festival

Eesti Muusika Päevad toob Eestisse isemängiva viiulimasina

Toimetaja: Juuli Nemvalts

Täna kell 18 avatakse näitus, mis on pühendatud homme, 2. mail alguse saavale uue muusika festivalile Eesti Muusika Päevad. Näitusel tutvustatakse isemängivat viiulimasinat ja muid põnevaid installatsioone.

 Eesti Muusika Päevad on sel aastal eriilmelisemad ja pidulikumad, sest võõrustatakse World Music Days´i ja pakutakse helikunsti ekstreemsemaid vorme. Disaini-ja Arhitektuurigaleriis näitusel “Helimasinad” eksponeeritakse heliobjekte-masinaid, mis on teatud mõttes igaüks justkui eksperiment heli visualiseerimiseks/kehastamiseks läbi tehnoloogilise spektri.

Karl F. Gerber on üles seadnud viiul-automatoni, mis justkui toonitab viiuli kui instrumendi mängimiseks vajalikku keerulist tehnilist pagasit ning ühtlasi ehitab sellest hoopis uutmoodi heliallika. Näitus avatakse täna, 1. mail kell 18.

Näituse kuraatori Raul Kelleri sõnul on näitusel kokku kolm masinat, mis kõik on omaette heliinstallatsioonid. Samuti saab kuulata radiofoonilist heliteost. Helimasinaid ühendab Kelleri sõnul see, et nende kõigi puhul on teatud mõttes nähtavaks ja mõne puhul ka katsetatavaks tehtud liigutus, žest, millest heli sünnib. “Viiuli automaadi puhul pole oluline niivõrd viiuli kui inimese poolt mängitava instrumendi tekitatud heli kopeerimine, vaid pigem just teatud tehnoloogiline vahepealsus, mis vaatleb viiulit, kui heli tekitavat objekti. Galeriis on iga päev kohal ka kunstnik, kes seda tutvustab ja käitab,” avab Keller näituse sisu.

Tema sõnul võiks näitust külastada seepärast, et näha, et helikultuuri ilmingud on laiemad kui näiteks salvestatud muusika ja kontserdi formaat. “Mõned neist teostest paigutuvad otsapidi kunstiväljale ja kuuluvad sellisesse valdkonda nagu sound art või helikunst, kuigi Eestis on see tähendanud varasemalt eelkõige muusikat. Nii, et võimalus kogeda heli mitte ilmtingimata muusikalises kontekstis, vaid kui võibolla pisut muudmoodi skulpturaalse või interaktiivse ilminguna, mis kannab endas objekti valmistaja, kunstniku ideed,” märkis Keller.

Eesti Muusika Päevade korraldusjuhi Mari-Liis Rebase sõnul on lisaks nüüdismuusikale tänavu kaasatud programmi ka džäss, etenduskunstid, impro, aga ka galeriikunst. “Lisaks heliinstallatsioonidele pakub erilist rõõmu uue muusika avastajale ja ka juba kogenud kuulajale minikontsertide formaat Eesti Kunstiakadeemias,“ märkis Rebane.

Tänavune festival Eesti Muusika Päevad toob kuulajateni uut muusikat mitte ainult Eestist, vaid üle kogu maailma, sest võõrustatakse World Music Days´i. Rohkelt esiettekandeid muudab fesivali ainulaadseks ja kordumatuks muusikasündmuseks.

Festival on tänavu laiema haardega. Tartus esineb maailma tasemel Grammy võitnud Läti raadio koor. Frotee Records esitleb Tallinnas uut väliseesti helilooja Olev Muska kogumikplaati. Lavastaja Mart Kangro tuleb koostöös Ansambel U:-ga välja lavastusliku kontserdiga Kanuti Gildi SAALis. Eesti Kunstiakadeemias toimuvad tasuta mini-kontserdid.

Esitajate seas Eesti tippkollektiivid - Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, tütarlastekoor Ellerhein, kammerkoor Collegium Musicale, vokaalansambel Vox Clamantis jpt. Olulisel kohal on ka süvamuusika ja teiste muusikaliste suundumuste - nagu jazz ja pärimusmuusika - dialoogi astumine.

Festival Eesti Muusika Päevad 2019 toimub 2.- 10. maini Tallinnas ja Tartus. Festival avatakse 2. mail Hobujaama karmimal ristmikul vaatemängulise kontserdiga. Avakontsert “Lagunemise ilu” toimub 2. mai õhtul kell 21 Lennusadamas.

 

Laadimine...Laadimine...