Eesti Noorsootöö Keskus: riigikogu tegi täna ajaloolise otsuse

Täna võeti Riigikogus vastu seadus, mille eesmärgiks on muuta huviharidus ja huvitegevus noortele paremini kättesaadavaks ning laiendada tegevuste spektrit. Ainuüksi kahel järgneval aastal saab noorsootöövaldkond juurde 21 miljonit eurot. "Riigikogu tänane otsus näitab, et oleme ühiskonnana teinud olulise sammu noortevaldkonna ja noorsootöö suurema mõistmise ja väärtustamise suunas," sõnas Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.

Pilt: Scanpix
Haridus Pere

Eesti Noorsootöö Keskus: riigikogu tegi täna ajaloolise otsuse

Täna võeti Riigikogus vastu seadus, mille eesmärgiks on muuta huviharidus ja huvitegevus noortele paremini kättesaadavaks ning laiendada tegevuste spektrit. Ainuüksi kahel järgneval aastal saab noorsootöövaldkond juurde 21 miljonit eurot. "Riigikogu tänane otsus näitab, et oleme ühiskonnana teinud olulise sammu noortevaldkonna ja noorsootöö suurema mõistmise ja väärtustamise suunas," sõnas Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.

Riigikogu tänane otsus täiendada noorsootöö seadust ja luua sellega alus huvihariduse ning huvitegevuse täiendavaks toetamiseks riigieelarvest on Eesti Noorsootöö Keskuse direktori Edgar Schlümmeri sõnul kogu noortevaldkonna jaoks ajaloolise tähendusega.

Riik hakkab täiendavaid toetusi jagama juba selle aasta septembrist. 

"Noorsootöö, sh selle osaks olevate huvihariduse ja huvitegevuse ehk mitteformaalse õppe roll noore arengus on sama tähtis kui kooliharidus ehk formaalne õpe. Riigikogu tänane otsus näitab, et oleme ühiskonnana teinud olulise sammu noortevaldkonna ja noorsootöö suurema mõistmise ja väärtustamise suunas," ütles Schlümmer. "Noorsootöö toetab noore mitmekülgset ja positiivset kasvamist, võimaldades tal avastada ja arendada oma võimeid nendes valdkondades, mis talle enim huvi pakuvad."

Schlümmer lisas, et kohalikel omavalitsustel on võimaluste pakkumisel ja rahastamisel jätkuvalt võtmeroll, mistõttu on oluline, et noorsootööd planeeritaks tervikuna pika perspektiivitundega ega mõeldaks ainult mõne projekti, asutuse, huviala, juriidilise keha või hooaja keskselt. Võimaldades paremad tingimused tänastele noortele, loob KOV nii enda kui riigi tulevikku.

"Oleme viimase kahe aasta jooksul viinud koostöö kohalike omavalitsustega uuele tasemele, mille tulemuseks on noorsootöö selge visiooniga strateegiline areng kõikjal üle Eesti, sh arvestades moodustuvate omavalitsustega. Seadus võeti vastu õigel ajal kuna just praegu tegeleme koostöös omavalitsustega kitsaskohtade ja lahenduste kaardistamisega, et toetuse saamine ja uute tegevusvõimaluste käivitamine septembrist oleks võimalikult sujuv," märkis Schlümmer. "KOVid mõistavad noorsootöö rolli olulisust üha selgemalt, kaasavad seni kõrvale jäänud noori ja toovad noorsootöö elanikele võimalikult lähedale. KOVid teavad, et nad ei ole selles töös üksi, vaid saavad toetuda ENTKle ning nüüd veelgi enam ka riigi rahalisele toele."

Lisaks kohalikele omavalitsustele avaneb uus võimalus toetust taotleda ka huvialavaldkondade esindusühingutel, et anda täiendav panus huvihariduse ja huvitegevuse arengusse.

Täiendava toetuse kasutamise osas on peamine otsustusõigus kohalikul omavalitsusel. Omavalitsused tunnevad kohalikke olusid ning noorte vajadusi piirkonnas kõige paremini ning omavad enam informatsiooni kogu piirkonna võimaluste kohta. See võimaldab parimal viisil planeerida täiendava toetuse kasutamist ning tagada noorte jaoks huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavus ning mitmekesisus osalusvõimaluste osas.

2017. a riigieelarveseaduses on huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks toetamiseks ette nähtud 6 miljonit eurot ning riigi eelarvestrateegias 2017-2020 alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas. Riikliku lisatoetuse eesmärk on teha huviharidus ja huvitegevus vähemalt 7-19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid osalusvõimalusi.

Riigikogu huvialakoolide toetusrühma kuuluv Keskfraktsiooni liige Tiit Terik sõnas, et antava toetuse eesmärkideks on nii huvihariduse ja huvitegevuse üldise kättesaadavuse parandamine kui huvialade mitmekesisuse tagamine. "Oluline on, et kohalikud omavalitused, kelle eelarvesse täiendavad vahendid laekuvad, ei vähendaks selle arvelt omapoolset panust," rõhutas Terik, "Tuleb toonitada, et antud raha on eelkõige mõeldud täiendavaks toetuseks," lisas riigikogulane.

Terik nentis, et esialgu võib omavalitsustes tekitada nurinat olukord, kus omavalitsused saavad juurde kohustuse koostada huvitegevuse ja-hariduse kava. "Teisalt sunnib see omavalitsusi selgelt läbi mõtlema noortele suunatud tegevusi, neid süstematiseerima ning pakkuda noortele võimalikult laia huvialade valikut," lisas ta. "Samas on pärast haldusreformi liitunud omavalitsustel vaja kaardistada oma olukord ka huvitegevuse ja huvihariduse valdkonnas, selleks on uues seaduses esitatav kava väga hea väljund," kommenteeris Terik.

Terik on veendunud, et harivad tegevused väljaspool kodu ja kooli peavad olema hästi kättesaadavad. "Igasugune huvitegevus – pillimäng, robootika või mõni spordiala, see arendab ja avardab lapse mõttemaailma ning annab võimaluse tema ande varaseks avastamiseks," märkis riigikogulane, miks on huvitegevuse täiendav toetamine riigi tasandil oluline. Teriku sõnul aitab riigipoolne täiendav toetus kaasa ka sellele, et noortele suunatud huvitegevus jõuaks ka neisse omavalitsustesse, kellel täna puudub piisav võimekus noorte huviharidusse ja huvitegevusse panustada. "Nii on võimalus, et noorte huvitegevus jõuab ka nendesse omavalitsustesse, kel puudub täna piisav võimekus sinna panustada," lisas ta.

Uue seaduse järgi on 2017. aastaks täiendavateks toetusteks ette nähtud kokku 6 miljonit eurot ja 2018. aastaks juba 15 miljonit eurot.

Laadimine...Laadimine...