Eesti Panga president: Eesti riigi ja pankade tähelepanu rahapesu riskidele on kasvanud

Eesti Panga president Madis Müller ütles, et oleme saanud oma eksimustega rahvusvaheliselt palju tähelepanu.

Pilt: Mats Õun

Eesti Panga president: Eesti riigi ja pankade tähelepanu rahapesu riskidele on kasvanud (1)

Õnne Puhk

"Eesti pangad ei teeninda enam kõrge rahapesuriskiga kliente, kes ei suuda oma raha päritolu ja rahaülekannete sisu põhjalikult tõendada, aga kindlasti saame teha veel enamat," ütles Eesti Panga president Madis Müller. "Marshall Billingslea, kes on USA rahandusministeeriumi rahapesuvastase võitluse juht, on öelnud ka avalikult, et Balti panku on läbinud nii Põhja-Korea kui ka Iraani must raha," sõnas Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort.

Müller ütles täna toimunud seminari "Me peame rääkima rahapesust", et seminari eesmärk on käsitleda Eesti majanduse ja finantssektoriga seotud olulisi teemasid ning pakkuda aruteluplatvormi avalikkusele. "Oleme saanud oma eksimustega rahvusvaheliselt palju tähelepanu: kui me vaatame Eesti pankade piiriüleste maksete kogukäivet, siis see ei paista rahvusvahelises võrdluses välja ebaloomulikult kõrge. Küll aga teame tagasisidest, et osa maksetest on tehtud klientide nimel, kelle taust ei olnud piisavalt kontrollitud ja kellele ei oleks pidanud teenuseid pakkuma," ütles ta.

"Me ei ole Eestis rahapesuskandaali puhkemise järel ja tegelikult juba ka enne seda jõude istunud. Palju on tehtud ja palju on viimastel aastatel ka muutunud: kasvanud on riiklik tähelepanu rahapesu riskidele, senisest suuremat ressurssi on sellele panustanud ametkonnad alates Finantsinspektsioonist ja rahapesu andmebüroost ning mõistagi on kasvanud ka pankade tähelepanu riskidele ning kordades on suurenenud vastavuskontrolli üksuste suurus ja eelarved.

Koort: mainekahju jäi Eestile

Seminari avasessioonil arutleti selle üle, miks rahapesu teema on rahvusvaheliselt järjest olulisem ja kuidas seda Eesti konteksti panna.

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort keskendus sellele, millised on rahapesu tagajärjed riigi julgeolekule. Koort ütles, et sageli arvatakse selle teema kohta, et tegemist on ju lihtsalt rahaga – mida ohtlikku saab rahapesus olla riigi julgeolekule. Ta tõi aga näiteks, et rahapesu kaudu rahastavad oma tegevust nii terrorirühmitus Islamiriik (ISIS) kui ka Venemaal tegutsevad "trollivabrikud".

"Tavainimese, ja ka Eesti ajakirjanduses levinud kuvandi osas on tihti rahapesu puhul tegemist lihtsustatud näitega – tegu on mingi organisatsiooniga, mis on üdini kuri, näiteks James Bondi filmist tuntud Spectre, kellelt peab raha ära võtma ja see on nii lihtne: riik reageerib, prokurör ja rahapesu andmebüroo sõidavad kohale ja toovad kohvritega raha ära. Aga tegelikkus on oluliselt keerulisem – kuidas uurida rahapesu, mille otsad viivad Tšetšeeniasse?" küsis ta, sest situatsioon on täiesti erinev.

"Marshall Billingslea, kes on USA rahandusministeeriumi rahapesuvastase võitluse juht, on öelnud ka avalikult, et Balti panku on läbinud nii Põhja-Korea kui ka Iraani must raha," sõnas Koort, et esimene kasutab seda relvastusprogrammi arendamiseks, teine riiklikul tasemel rahapesuga tegeledes terrorismi rahastamiseks. "Piltlikult öeldes, Baltikumi läbinud raha võib aidata teisel riigil rünnata meie sõdureid kuskil välismaal," sõnas ta.

"Jama on selles, et see raha on tegelikult alles, see ei ole lihtsalt Eestis, see läbis Eestit, sellest kõik kindlasti ei olnud must raha nendest summadest, millest on räägitud, aga see raha on alles nii Euroopa Liidus kui ka endises Euroopa Liidus," ütles Koort.

"Ma ei ole kuulnud, et teised riigid, meie liitlased, diskuteeriks selle üle sama kirglikult kui meie – ja see on väga suur probleem, sest mainekahju jäi Eestile ning me jäime ka Skandinaavia pankade PR mõttes üksi," tõdes ta. "Meil tasub mõelda, kas ja kuidas selle teemaga edasi tegutseda. Loomulikult tuleb tõde välja selgitada," ütles ta.

Koort lisas, et rahapesu teema seostub ka hübriidrünnaku teemaga. "Ma ei arva otseselt, et Eesti kaudu Skandinaavia pankade vahendusel toimunud rahapesu kahtlusega raha liigutamine oli Eesti vastu suunatud rünnak selle protsessi alguses, aga kui me vaatame järelmeid ja reaktsioone, siis tegelikult on täiesti võimalik selliseid mehhanisme hübriidrünnakuna kasutada," sõnas ta.

Koort ütles, et me tegutseme oma tänaste ja eilsete teadmiste kontekstis, mitte uute teadmiste kontekstis. "Väga paljud asjad, mis toimusid kümme aastat tagasi, sellest me oleme teadlikumad, aga kas me suudame prognoosida seda, mis toimub viie aasta pärast?" küsis ta.

Ta selgitas, et Euroopa Liit muudab oma rahapesu direktiivi nii sageli sellepärast, et alati on kuskil auk ning riske on võimalik maandada, aga mitte lõplikult ära hoida.

Virtuaalrahast rääkides ütles Koort, et ka Eesti päritolu krüptoraha on maailmas kasutusel ning mõned riigid on loonud oma üksused, et virtuaalraha varastada. "Virtuaalraha, nagu raha üldiselt, ei ole oma olemuselt paha, aga on julgeolekuohud, millega me peame arvestama – seda ohtu ei pea 100% likvideerima, sest vabas ühiskonnas pole võimalik midagi sajaprotsendiliselt likvideerida, vaid riski tuleb aktsepteerida ja töötada välja maandamismeetmed," sõnas ta.

Ta ütles, et julgeoleku vaates ja seoses rahapesuga püüame me luua hermeetilist süsteemi, aga me ise jääme selle süsteemi lõksu. "Meil on e-riik – meil on teatud krediit, aga ka teatud vastutus olla selle teema eestkõnelejaks nii Euroopas kui ka kogu maailmas," sõnas ta.

Tali: Eesti on ka ülekohtuselt pihta saanud

Rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali tutvustas Eesti riigi lähiaastate kava rahapesu tõkestamiseks. "Kümmekond aastat tagasi oli selge, et rahapesu valdkond muutub aina tähtsamaks ja tegemist on teatud mõttes tuuma- või katastroofiriskiga valdkonnaga," sõnas ta. "Rahapesu võti ei ole asi omaette, vaid ta on üks osa meie ühiskonna ja majanduse turvalisusest ja usaldusväärsusest – rahapesu peaks olema rohkem ennetatud ja ära hoitud," ütles ta.

Tali sõnas, et oluline teema on ka rahapesu ennetamisega kaasnevad kulud ja halduskoormus ning selle kõrvalmõjud: "Kui me selle haiguse raviga tegeleme, siis tõepoolest võivad olla ka ärajäänud majandustegevus ja muud mõjud. Me peame olema efektiivsed ja aru saama, millised need kõrvalmõjud on, et tavapärane majandustegevus ei saaks takistatud," ütles ta.

Tali ütles, et me oleme nagu näidisriigiks teatud sammude astumisel, et Eestiga seotud rahapesu skandaalides tekkinud mainekahju heastada. "Eesti on kõvasti pihta saanud – meil on asju, mille üle piinlikkust tunda, aga me oleme ka ülekohtuselt pihta saanud," sõnas ta, et nüüd tuleb tegeleda sellega, mismoodi me sellest august välja saame. "On järjekordselt tõestatud, et üsna lihtne on kaotada, aga raske tagasi võita, sest rahapesuga võitlemine on multirinne ja ülesanne – hästi palju on kokkupuuteid ja osalisi: kes mille eest vastutab ja kes on süüdi, kui midagi juhtub – see on üks selle valdkonna murekoht ja eripära," ütles ta.

"Rinde iga lüli peab olema tasemel – kui meil on nõrku lülisid, siis me ei saavuta oma eesmärki," möönis Tali.

Tali ütles, et praegu kehtib Euroopa Liidus juba 5. rahapesu direktiiv ja üks olulisemaid muudatusi selles on, et reeglitepõhiselt lähenemiselt minnakse üle riskipõhisele – ennetamisele ja infovahetusele, et muuta süsteemi toimivamaks.

"Oleme olnud uhked oma e-riigi peale, aga vahest siin on ka õppetund, kus me tegime oma turu liiga leebeks," sõnas ta, et 2020. aastal jõustusid seadused ja muudatused, mis võimaldasid sektorit puhastada, aga teatud kahju on juba tekkinud.

"Väga suur muudatus on rahapesu andmebüroo (RAB) ümberkorraldamine, mis võimaldab meil ressursse ja vastutust kontsentreerida ja fokusseerida," selgitas ta. "Eeldus on see, et uuel kujul RAB-ist kujuneb valdkonna kommunikatsioonikeskus ja rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioon – vanasti rääkisime me maailma parimast RAB-ist, nüüd maailma nutikaimast RAB-ist. See võiks olla ambitsioon, kelleks RAB võiks kujuneda – me muutume ennetavamaks ja analüüsime reaalajas massandmeid, jagame infot ja tagasisidet," selgitas ta.

Tali lisas, et Eestit on ees ootamas rahapesu tõkestamise ja rahastamise vastase võitlusega tegeleva ekspertkomitee Moneyvali eksam – kui aastal 2014 sai Eesti kõrged hinnangud, siis 2018 ja 2019 kuvand muutus ning nüüd toimub sisulise efektiivsuse hindamine ning kõik protsessid võetakse luubi alla. Samuti mõjutavad meid Euroopa Liidu vastavad sammud, millega me peame kohanema.

 Kessler: riske tuleb juhtida tundlikult ja targalt

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler keskendus oma ettekandes muutustele Eesti pangandusturul ja finantsjärelevalves. Ta ütles, et Finantsinspektsioon hakkas rahapesu teemaga tegelema, pidades silmas laiemat plaani, riskantseid kliente ja rahavooge, mille keskmes on mitteresidentidest klientide teenindamine ja vastava riskikeskkonna suundumused. "Meie aruandlus aitab mõista, kui maksejõulised on meie kliendid ja millised on likviidsusriskid, aga 2014 puudus meil sellest täpne pilt," sõnas ta, et toona, rahvusvahelise olukorra pingestumise foonil, oli näha, et soov oli riskiisu mitte vähendada, vaid tõsta.

2014. aastal toimus Finantsinspektsiooni meeskonnas nii liikmete kui ka metoodika vahetus – vastavusepõhiselt lähenemiselt mindi üle riskipõhisele järelevalvele ning hakati rahapesu vastase tegevusega süvitsi tegelema, kuigi avalikult sellest veel eriti ei räägitud.  

Fookuses oli kolm kaasust – Danske panga rahapesu skandaal, Versobanki juhtum ning Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) menetlusprotsess Eesti ja Taani rahapesuosaluse suhtes.

Kessler ütles, et rahapesuga seoses kerkivad esile ka negatiivselt mõjutatud huvirühmad – kui avalikkuse ootused on väga kõrged, siis surve nendelt huvirühmadelt eksisteerib. Globaalsemal tasandil käib mitteresidentide äri endiselt ning pigem on olukord selline, et enam negatiivset tagasisidet saavad avatud poliitikaga pangad, mitte need, kes lahendavad oma probleemid ära vaikselt kulisside taga – nii jääbki mulje, nagu oleks meie pangad kõige patusemad.

"Kui Euroopa Komisjon oma hinnangus 2020 oli Eesti suhtes pigem kriitiline, mis puudutab AML-i – ja Eesti asjad jäävad ikkagi aastate taha – siis värskete AML teemade kohta ei olnud Eesti kohta sõnagi, täielik vaikus – mulle ei meeldi see, see sunnib küsima, miks see nii on?" ütles ta.

Kessler ütles, et tema järeldused on järgmised.

"Esiteks, üldiselt, mitteresidentide äriga mindi poksima oluliselt raskemasse kaalukategooriasse, samas kui võimekus oma asju rahvusvaheliselt ajada ja hoida oli paljudes riikides selgelt väiksem," ütles ta, et meie võimekus on piiratud, kuna Eesti on väike riik. "Kindlasti on mõistlik neid momente otsustajatel teadvustada – et võimalik knock-down – ja ma loodan, et mitte knock-out – ei realiseeruks meie kõigi ja ühiskonna peal väikese huvirühma kasu nimel," sõnas ta.

"Teiseks, muudatuse teeb ära tugev institutsioon, see oli nii näiteks väärtpaberiturul turukuritarvituse paradigma muutmisel, see oli nii finantsvahendajate juhtivuse sobivuse lahendamisel ja oli nii ka rahapesutõkestamise paradigma muutmisel," resümeeris ta.

"Kolmandaks, pangandusel ja finantssektoril on ühiskonna ees väga oluline vastutus – riske tuleb juhtida tundlikult ja targalt – juhtub ka seal nii, et lühiajaline kasumijanu lööb silme eest mustaks, aga tean, et saadakse ka paremini, kevadine koroonalaine ja selle käsitlemine finantssektori poolt on selle heaks tõendiks," ütles Kessler.

 

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...