Eesti puugilt võib saada ka vähetuntud alfa-gal sündroomi

Alfa-gal sündroom võib aastate jooksul üle minna, kui inimene jälgib täpselt arsti poolt antud punase liha söömise piiranguid, aga ei pruugi.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Eesti puugilt võib saada ka vähetuntud alfa-gal sündroomi

Toimetaja: Sandra Lepik

Alfa-gal sündroom võib aastate jooksul üle minna, kui inimene jälgib täpselt arsti poolt antud punase liha söömise piiranguid, aga ei pruugi.

Eestis võib puugihammustusest lisaks mitmele juba tuntud haigusele saada ka maailmas veel üsna vähetuntud alfa-gal sündroomi, vahendas BNS rahvusringhäälingu uudistesaadet.

Tõbi väljendub punase liha allergias, mis võib avalduda kergemal või raskemal kujul. Mõni patsient võib pärast diagnoosi saamist punast liha edasi süüa, aga piiratult ja töödeldult. Teised aga peavad sellest täielikult loobuma, et allergilisi reaktsioone vältida.

"Kui on kerge allergia ja tegemist on lööbega nahal, siis reeglina me saame natuke piirata. Aga kui on tegemist ikkagi sellise reaktsiooniga, kus inimesel algab üleüldine halb enesetunne, iiveldus, oksendamine, võib-olla teadvusekadu, kõriturse, siis sellisel juhul peab alguses loobuma kõigest," rääkis Ida-Tallinna keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskuse juhataja Krista Ress.

Esimene alfa-gal sündroomi diagnoos pandi maailmas alles 2007. aastal. Viimastel aastatel on seda ka Eestis diagnoosima hakatud.

"Ega me statistikat teinud ei ole, aga paari viimase aasta jooksul meie siin oma keskuses oleme diagnoosinud viit-kuut inimest, kellel on markantsemad juhud olnud. Kindlasti neid inimesi liigub meie vahel ringi, nagu ka teistegi haigustega, aga tõenäoliselt need, kellel on rasked juhused, kellel see elu kallale kipub, need pöörduvad arsti juurde," lisas Ress.

Alfa-gal sündroom võib aastate jooksul üle minna, kui inimene jälgib täpselt arsti poolt antud punase liha söömise piiranguid, aga ei pruugi.

Alfa-gal sündroomi kohta on keeruline saada üleriigilist statistikat, kuna tegu pole nakkushaigusega. Tervise Arengu Instituudi puugiteadlane Julia Geller selgitas, et erinevalt puukentsefaliidist või borrellioosist, ei kanna puuk alfa-gal sündroomi puhul inimesele viirust, vaid teiselt loomalt sülje kaudu saadud süsivesiku, mida inimorganismis muidu ei ole.

"Siis tekibki allergia, kuna inimkehale see süsivesik on võõras asi ja ma ei oska öelda, kuidas seda ennustada, kui palju seda võiks levida. Teoreetilist kõik puugid kannavad seda enda sees, sest nad toituvad imetajate kehalt," ütles Geller.

Laadimine...Laadimine...