Eesti soovitab vabakaubandusleppes Mercosuriga erisusi toidusektorile

Eesti koos 12 partnerriigiga soovitab Euroopa Liidul valmivas vabakaubanduslepingus Lõuna-Ameerika majandusühendusega Mercosur hoiduda sealse põllumajandus- ja toidutoodangu suures koguses turule lubamisest, viidates põllumajanduskriisile Euroopa Liidus ning vajadusele ajada protektsionistlikku toidupoliitikat.

Pilt: Scanpix

Eesti soovitab vabakaubandusleppes Mercosuriga erisusi toidusektorile

Eesti koos 12 partnerriigiga soovitab Euroopa Liidul valmivas vabakaubanduslepingus Lõuna-Ameerika majandusühendusega Mercosur hoiduda sealse põllumajandus- ja toidutoodangu suures koguses turule lubamisest, viidates põllumajanduskriisile Euroopa Liidus ning vajadusele ajada protektsionistlikku toidupoliitikat.

"[Oleme vastu] tundlike toodete kvoodiettepanekutele Euroopa pakkumises, mis esitatakse lähikuudel Mercosurile, ning soovime, et põllumajandusministrid seda olulist teemat enne otsuse langetamist kaaluksid," seisab Prantsusmaa algatatud kirjas, millel on ka Austria, Küprose, Eesti, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Läti, Leedu, Luksemburgi, Poola, Rumeenia ja Sloveenia toetusallkirjad.

Eesti toetab endiselt erinevaid Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitavaid vabakaubanduslepinguid, sealhulgas ka vabakaubanduslepingut Mercosuriga. Eesti toetab ka lähenemist, et läbirääkimised võiksid olla võimalikult laiapõhjalised, kuid siiski tuleb silmas pidada iga sektori spetsiifilisust, ütles maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna nõunik Meeli Lindsaar BNS-ile.

"Euroopa Liidu eksport Mercosuri kasvab uuringute järgi eeldatavalt ligikaudu poole võrra ja impordi kasvuks arvatakse 40 protsenti. Euroopa Liidus saaksid kõige rohkem kasu tootmise ja teenuste sektor, kus eksport suureneb olulisel määral. Mercosuri lepingu kaotajaks pooleks loetakse aga Euroopa Liidu põllumajandussektorit, sest import Mercosuri riikidest suureneb rohkem kui eksport," rääkis Lindsaar.

Ta lisas, et juba praegu on põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubavahetus Euroopa Liitu negatiivne. "Prantsusmaa pööras oma kirjas Komisjonile tähelepanu, et Euroopa Liidu põllumajandussektori olukord on keeruline ning seetõttu tuleks läbirääkimistel olla ettevaatlik, seda eriti tundlike toodete nagu piima- ja lihatoodete puhul," ütles maaeluministeeriumi nõunik.

Kirjas seisab, et Euroopa põllumajandussektoris on praegu märkimisväärselt keeruline kriis, mille leevendamiseks on Komisjon mitmel korral rakendanud abimeetmeid, mis seni aga olukorda leevendanud ei ole. Seetõttu oleks Mercosurile tariifikvootide seadmine Euroopa põllumeeste jaoks provokatsioon ning võiks mõjutada negatiivselt kõiki käimasolevaid kaubandusläbirääkimisi, eriti kõnelusi USA-ga.

"Euroopa Liit peab kooskõlas oma põllumajanduspoliitikas rakendatud meetmetega näitama, et võtab enda väliskaubanduspoliitikas täiel määral arvesse Euroopa põllumajandus- ja toidusektori ründe- ja kaitsehuve," kirjutasid 13 liikmesriiki Komisjonile.

Tammsaare sõnul soovivad pöördujad, sealhulgas Eesti, et tariifide ja tariifikvootide temaatikat, peaasjalikult tundlike põllumajandustoodete puhul, põhjalikumalt analüüsitaks. Tariifikvoot on kaubakogus, mida lubatakse importida Euroopa Liidu tolliterritooriumile täielikult või osaliselt tollimaksust vabastatuna.

Tariifikvootide kehtestamise eesmärk on tagada impordil selliste kaupade täielik või osaline tollimaksuvabastus. Soodsama tollimaksumäära kohaldamine lõpetatakse kohe, kui ettenähtud impordikogus on saavutatud ning edaspidi kuulub tasumisele kas kolmandate riikide tollimaksumäär või asjaomasele riigile kohaldatav soodussüsteemi tollimaksumäär.

Eesti on seni täielikult toetanud Euroopa Liidu ja Mercosuri riikide vahelise vabakaubandusleppe sõlmimist ja selle ettevalmistustöid, Eesti hinnangul on liidul läbirääkimistel tugev positsioon, mistõttu Euroopa Liit ilmselt olulistes punktides järeleandmisi ei tee.

Mercosuri riikidega ambitsioonika vabakaubanduslepingu sõlmimine on EL-i jaoks strateegiliselt otstarbekas, mistõttu ei tohiks takerduda protektsionistlikku mõtteviisi ja keskenduda üksikute sektorite kaitsele, esitas ettevõtlusminister Liisa Oviir Eesti seisukoha mullu novembris toimunud liidu kaubandusministrite kohtumisel Brüsselis.

Euroopa Liit peab vabakaubanduskõnelusi ühe osana liidu ja Mercosuri vahel sõlmitavast assotsiatsioonilepingust, mis peale kaubanduse reguleerib ka poliitilist ja majanduslikku koostööd. Kõnelused algasid juba 1999. aastal, kuid need peatati 2004. aastal. Aastatel 2009-2010 toimusid mitteametlikud kohtumised, mis viisid 2010. aastal läbirääkimiste taasavamiseni. Seni on läbirääkimisi pidurdanud erimeelsused Mercosuri sees.

Kõnelustel on nii Euroopa Liidu kui Mercosuri eesmärk olnud minna kaugemale Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingutes sätestatust. Tulevane leping ei kata ideaalis ainult kaupu, vaid ka teenuseid ja investeeringuid, riigihankeid, jätkusuutlikku arengut, intellektuaalse omandi õigusi, geograafilisi tähiseid, õiglast kaubandust ja sanitaar- ning fütosanitaarmeetmeid, samuti on kavas lisada ka riigi-investorsuhete vaidluste lahendamise mehhanism.

Nüüdseks on ka Mercosur teinud üsna põhjaliku ettevalmistustöö ja esitanud selgeid märke oma pakkumise kohta, mis nende hinnangul katab vähemalt 87 protsenti kaubandusest. Seega peaks olema täidetud 2010. aastal kokku lepitud tingimus. Seni on Euroopa Liit siiski äraootaval seisukohal Mercosori ettepanekute osas tariifide kõrvaldamiseks, milles võiks liidu hinnangul soovida enamat.

Mercosur (Mercado Común del Sur, Lõuna Ühisturg) on Lõuna-Ameerika riike koondav majandusühendus, mille täisliikmed on Argentina, Uruguay, Paraguay, Venezuela, Brasiilia ja Boliivia, neist viimane on hetkel ühinemisprotsessis. Partnerriigid on Tšiili, Colombia, Ecuador, Suriname ja Peruu. See on Euroopa Liidu, Põhja-Ameerika vabakaubandusassotsiatsiooni (NAFTA) ja Kagu-Aasia riikide assotsiatsiooni (ASEAN) järel maailma suuruselt neljas majandusliit.

Laadimine...Laadimine...