Eesti spordi- ja kultuuri rahastajad alustavad ühtse infosüsteemi loomisega

"Samuti on probleemiks, et kultuuri- ja sporditoetuse liike ega tegevusi ei nimetata sarnaste nimedega," märkis Eesti Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks. 

Pilt: Fotol Kertu Saks
Kultuur Sport Eesti

Eesti spordi- ja kultuuri rahastajad alustavad ühtse infosüsteemi loomisega

Toimetaja: Sandra Lepik

"Samuti on probleemiks, et kultuuri- ja sporditoetuse liike ega tegevusi ei nimetata sarnaste nimedega," märkis Eesti Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks. 

Eesti Kultuurkapital kutsub homme kell 12.00 Kultuuriministeeriumi suurde saali ühise laua taha asutused ja organisatsioonid, kes jagavad riigis toetusi kultuurile ja spordile, et arutleda ühise toetuste andmebaasi loomise vajaduste üle. 

"Tunneme Kultuurkapitalis vajadust Eesti kultuuri ja spordi rahastajate toetuste info ühise andmebaasi järele. Täna puudub keskkond, mis andmed koondaks ja kus neid saaks võrrelda, seega pole hõlpsasti ligipääsetavat koondteavet valdkonna riigipoolse rahastuse kohta. Samuti on probleemiks, et kultuuri- ja sporditoetuse liike ega tegevusi ei nimetata sarnaste nimedega – toetusliikide kirjeldused on toetajate üleselt kokku leppimata. Ühise andmete keskkonna loomise eeldusena tuleks valdkonniti ka semantika ühtlustada. Kultuurkapitali vaates tähendab see seda, et rahastusotsuste mõju ei saa kvaliteetselt analüüsida ega luua analüüsil põhinevaid toetamise põhimõtteid," selgitas Saks. 

Kohtumisele on kutsutud asutused, kes võiksid olla loodava andmebaasi lõppkasutajad – Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus, Integratsiooni Sihtasutus, Muinsuskaitseamet, Eesti Olümpiakomitee, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus (Eesti spordiregister), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Eesti Autorite Ühing ning Tallinna Kultuuriamet.  

Ühtse infosüsteemi loomise vajadus ilmnes Kultuurkapitali tellitud ja Praxise koostatud kultuuritoetuste mõju-uuringu vaheraportist, mis näitas, et riigis on kultuuri ja spordi edendamisel vaja selgemat arusaama, kellele, kui palju ja mis eesmärgil toetust on antud. 

"Andmete kättesaadavus aitab vältida erinevate kultuuri- ja spordivaldkondade ebavõrdset kohtlemist, nii üle- kui ka alarahastamist, samuti topeltrahastamist. Ühtne andmebaas paneks kokku nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka teiste rahastajate toetused, tagaks läbipaistvuse ning võimaldaks igal huvilisel andmeid kontrollida. Sellest oleks töös palju abi ka rahastusotsuseid tegevatel ekspertidel," rääkis Saks. 

Andmebaasi loomiseks planeeritakse esmalt läbi viia analüüs, milleks taotletakse vahendeid struktuuritoetuste meetmest "Avalike teenuste arendamise eel-, äri- ja kasutatavuse analüüside läbiviimine".

Laadimine...Laadimine...