"Ühistupank saaks anda väiksema sissetulekuga peredele võimaluse oma esimene kodu soetada," ütles Eesti Ühispanga juhatuse esimees Ülle Mathiesen. "Ühistupanga roll on noorte perede aitamine. Ka väikeettevõtted ei saa tihti suurpankadest laenu."
Möödunud nädalal toimus Kultuurikatlas rahvusvaheline konverents, kus arutleti rahvale kuuluvate ühistupankade ja omavalitsuste rolli üle panganduses. Mathiesen selgitas, et linna eestvedamisel loodav ühistupank saaks laenata väiksema sissetulekuga töötajatele – õpetajatele, meditsiinitöötajatele, bussijuhtidele. “Tahame oma eluasemelaenudega pakkuda väiksemate sissetulekutega peredele võimalust oma esimene kodu soetada,” mainis Mathiesen. “Ühistupanga roll on noorte perede aitamine.”
Samuti saab pank laenu anda väike- ja mikroettevõtetele. “Liiga tihti on tekkinud olukordi, kus väikeettevõtted ei saa suurpankadest laenu, seega tuleb turule tulla paindlike pakkumistega,” rääkis Mathiesen. “Kriisi ajal selgus, et pangad ei olnud piisavalt paindlikud. Meie tahame olla abiks oma klientidele ka siis, kui kriis tuleb. Siis me enam ei allu Rootsi panga analüütikutele, vaid saame ise oma otsuseid teha.”
Samuti soovib ühistupank toetada energia säästmise projekte ja arendada kogukonda. Ajakirjanduses levinud info, et madala protsendiga laenu saavad eelkõige linnaametnikud, ei vasta Mathieseni sõnul tõele.
Omavalitsuste osa tähtis
Kui kõik sujub plaanipäraselt, avab ühistupank uksed tuleva aasta aprilli lõpus või mai alguses. “Praegu on Tallinn kui parima finantsvõimekusega omavalitsus panka käivitamas,” lausus abilinnapea Taavi Aas. “Eesti väiksust arvestades oleks igati mõistlik, et ka teised omavalitsused ühineksid selle initsiatiiviga. Eesti ühistupank peaks muutuma kogu Eesti turgu katvaks pangaks.”
Abilinnapea sõnul sobib omavalitsusele kui ühiskonnaelu korraldajale panga asutaja roll väga hästi. “Panga kasvamisel omavalitsuse kui rahastaja roll ajas väheneb, sest liikmete kasvuga kasvab ka panga kapital,” selgitas Aas. “Ühistu liikmena aga saab omavalitsus suunata panka, et see pakuks kogukonnale vajalikke teenuseid.”
Tallinna opositsioonipoliitikute pidevale kriitikale vastates ütles Aas, et just opositsioonipoliitikutel tasuks panga liikmeks astuda. “Siis nad saaksid seestpoolt näha, mida kasulikku ja vajalikku pank oma liikmetele toob,” rääkis abilinnapea. “Oma ühistupanga võiks luua juba ammu ka riik, et mitte lasta välismaistele omanikele kuuluvate pankade kasumitel riigist välja voolata.”
Ka Euroopa regioonide komitee rõhutas riiklike ja kohalike tugipankade olulisust Euroopa investeerimiskava toetamisel. Komitee leidis, et omavalitsustele tuleb anda suurem võim kohaliku elu rahaasjade üle otsustamisel, ning et omavalitsused peavad saama paremini kaasa rääkida, kui midagi neis investeerima asutakse.
Maailmas populaarsed
Välispankade käes on praegu 90% Eesti pangandusturust. “Eesti võlakirjade turg on väga väike,” nentis Eesti Panga asepresident Madis Müller. “Enamus Eesti ettevõtete laenurahast tuleb välispankadest. Viimastel aastatel on siiski märgata kodumaiste pankade turuosa kasvu.
Hoiu-laenuühistute arv on kasvanud kiiresti, kuid hoiuste mahu järgi on nende osakaal vaid 0,5% pangahoiustest.”
“Maailmas on üleüldiselt 1,6 triljoni euro ulatuses hoiuseid ühistupankade käes,” lisas Põhja Eesti hoiu-laenuühistu müügijuht Andri Treufeldt. “Eestis on 300 üleriigilise pangateenuse pakkujat, kes ei allu Eesti majanduselule, vaid oma kodumaale, mis tähendab seda, et ka kasum viiakse Eestist välja.”
Nii on ka Põhja-Eesti hoiu-laenuühistu üks eesmärk, et kasum jääks Eestisse ja makstakse välja nendele, kes seda reaalselt on tootnud. “Hoiulaenu hoiustele makstavad intressid on kõrged, seda peab oma klientidele pakkuma,” leidis Treufeldt. “Turul peaks kindlasti eristuma, sest tavaliselt tuleb klient meile siis, kui ta kommertspangaga rahul ei ole. Ühistupankade eelis on ka lihtsus. Laenatakse ühiskassast ja makstakse intressiga ka ühiskassasse tagasi.”
Ühistuspankades on kliendid ühtlasi ka ühistu omanikud ja osalevad ühistu juhtimises.
——————————
Ühistupangad on alati omariiklust hoidnud
Selleks, et jõuda järele sõjaeelse Eesti hoiulaenu ühistute traditsioonile, peab ühistupankade roll kasvama 40 korda.
Sõjaeelses Eestis olid ühistupangad väga levinud. “Sõjaeelse vabariigi ajal oli ühistegelikel krediidiasutustel ja ühispankadel määrav tähendus Eesti rahvale omariikluse arenguloos ning majanduses,” selgitas majandusteadlane Jaan Leetsaar (pildil). “Ühispangad kannavad seda rolli ka väga paljudes riikides tänapäeval. Eesti Wabariik ei vajanud väliskapitalil põhinevaid kommertspankasid, mille eesmärk on kasumi teenimine võõrastele ja selle väljavedu. Ainuke Eesti nime kandev ühistupank asub praegu Kanadas. Kas see, et Eestis praegu pole ühistupankasid, on juhus?”
“Selleks, et jõuda järele kunagisele hoiulaenu ühistute traditsioonile, peame kasvama 40 korda. Kui võrrelda Iirimaaga, siis peaksime kasvama 70 korda,” lisas Andri Treufeldt.
