Eestimaa looduse fondi juht Tarmo Tüür: praegune raiemaht tuleb peatada!

Keskkonnaühendustele ja looduskaitsjatele teeb kõige rohkem peavalu metsakasutuse arengukava 2020. aastani, mis praegu on jõus ja millest lähtuvalt ka tegutsetakse ja metsi raiutakse. "Pea iga paari aasta tagant olnud seadusemuudatusi, mis kõik on kahandanud metsade tervist ja seda teeb ka praegu, Riigikogus  esimese lugemise läbinud metsaseaduse muudatuse eelnõu, mida tahetakse juba suvel jõustada," ütles Eestoimaa looduse fondi juhatuse esimess Tarmo Tüür.  

Pilt: Scanpix

Eestimaa looduse fondi juht Tarmo Tüür: praegune raiemaht tuleb peatada! (1)

Ivo Karlep

Keskkonnaühendustele ja looduskaitsjatele teeb kõige rohkem peavalu metsakasutuse arengukava 2020. aastani, mis praegu on jõus ja millest lähtuvalt ka tegutsetakse ja metsi raiutakse. "Pea iga paari aasta tagant olnud seadusemuudatusi, mis kõik on kahandanud metsade tervist ja seda teeb ka praegu, Riigikogus  esimese lugemise läbinud metsaseaduse muudatuse eelnõu, mida tahetakse juba suvel jõustada," ütles Eestoimaa looduse fondi juhatuse esimess Tarmo Tüür.  

Tüüri arvates tuleks muuta kogu suhtumist metsa ja koos sellega ka metsakasutuse arengukava, mille kehtimisest umbes pool aega on kahjuks juba läbi saanud. "Meie seisukohalt ei sea viimasel kümnendil tehtud metsapoliitika otsused esikohale enam mitte metsa säästvat majandamist, vaid hoopis metsa kui puiduressursi kasutamise ning metsa majandamise hõlpsuse,“ oli Tüür nördinud ja tõi näiteks, et  metsanduse arengukava lubab raiuda juurdekasvust oluliselt rohkem  - 8,4 miljoni tihumeetri asemel tervelt 15 miljonit aastas. "Keskkonnaministeerium väidab küll, et raie jääb juurdekasvu piiresse, aga tegelikult tuleks arvestada majandusmetsadena kasutatavat juurdekasvu," ütles Tüür.  Metsapoliitika dokumentides püütakse tema kinnitusel  jätta väär mulje, nagu metsade varasem või suurem raiumine oleks kuidagi kasulik CO2 heite vähendamiseks. „Keskkonnaministeeriumi tellitud analüüs näitas, et raiumisel üle 9 miljoni tm aastas, hakkab metsadesse seotud süsiniku tagavara vähenema, seega oleme sattunud vastuollu ka Pariisi kliimakokkuleppega," jätkas ta.  

Alles viimasel ajal on Tüüri arvates märgata ka valitsusepoolseid suhtumise muutusi. "Kuna raietingimusi ja piiranguid on aasta-aastalt järjest lõdvendatud, tõid kekskonnakaitsjad uue seadusemuudatuse puhul välja kolm probleemi, mis ei tohiks seadusesse minna. Kaks neist võetigi välja ja kolmanda puhul leiti meie jaoks sobiv kompromiss," rääkis Tüür.

See, et praegu on metsa teema avaliku arvamuse fookuses on  Tüüri arvates väga hea ja vajalik. "Nüüd alanud keskustelud oleksid pidanud toimuma juba aastaid varem," leidis ta. "Kuna see nii pole olnud, siis on riigi metsapoliitika kahjuks jäänud meie rahvale arusaamatuks. Ja selle tulemusel on asjad arenenud kahjuks päris palju vales suunas."

Neljapäeval ütlesid mitmed tunnustatud loodusteadlased Toompea kõnepuldist väga valusaid sõnu. "Kahjuks on neil õigus, metsapoliitika on meil aastate jooksul tõesti väga kiiva kiskunud," kinnitas ka Tüür.

"Meie näeme Eestimaa looduse fondis, et ülesanne number üks on praegu kehtivas metsanduse arengukavas tuleks kohe peatada ühe eesmärgi täitmine, see on aastane raiemaht 15 miljonit tihumeetrit. See pole säästlik ega kuidagi põhjendatud," oli Tüür resoluutne. "Ja samas peaksime asuma aega viitmata uue ja sellise metsanduse arengukava koostamisele, kus võetakse arvesse mitte ainult majanduslikud huvid, vaid ka loodushoiu huvid kõige laiemas mõttes," lõpetas Tüür.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...