Eestit saab märkida rahvusvahelise tipp-tehnoloogia kaardile ka Harju maakonnas tegutsedes

Initsiatiivi, lennukate ideede ja nutika teostuse korral saab ka väljaspool Tallinnat tegutsedes end rahvusvahelisel ärimaastikul silmapaistvaks teha, usub Eesti Elektroonikatööstuse Liit kohalike Harjumaa elektroonikaettevõtete näitel.

Pilt: Scanpix

Eestit saab märkida rahvusvahelise tipp-tehnoloogia kaardile ka Harju maakonnas tegutsedes

Toimetaja: Kairi Ervald

Initsiatiivi, lennukate ideede ja nutika teostuse korral saab ka väljaspool Tallinnat tegutsedes end rahvusvahelisel ärimaastikul silmapaistvaks teha, usub Eesti Elektroonikatööstuse Liit kohalike Harjumaa elektroonikaettevõtete näitel.

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juhi Arno Kolgi sõnul ekspordib Eesti täna 92% siin toodetud elektroonikast. Märkimisväärne on see, et olulise panuse sellesse annavad ka tehased, mis ei piirne Tallinnaga, vaid asuvad hoopis pealinnast kaugemal. Kuigi näiteks kolhoosidest välja kasvanud või välisinvesteeringute abil siia loodud elektroonikatööstustel on täna mõningane edumaa, pole ka uute piirkondlike elektroonikaettevõtete tekkimine Kolgi sõnul täna enam liiga keeruline.

"Olulisi eeliseid uute tööstuste tekkimiseks on loonud näiteks liisingu- ja rendivõimalused. See tähendab, et tootmise ülespanemiseks pole vaja kogu tehasehoonet või tootmisliini välja osta, piisab ka tähtajalisest rentimisest," selgitas Kolk. Tema sõnul on seadmete rentimine nende väljaostmise asemel muutunud üha sagedasemaks ka suurte ja juba toimivate tehaste puhul, kuna võimaldab teostada lühiajalisi ja väiksema mahuga projekte. Samas toimib Kolgi sõnul edukalt ka seadmete järelturg.

Sellest, et Harjumaal on elektroonikatööstuse tähtsus üha kasvamas, annavad tõestust ka mitmed kohapealsed elektroonikaettevõtted - näiteks ALK-Technic Keilas, Tauria Kiilis, Kaskod-Mtronix Loksal ning Stoneridge Electronics ja LEAB Eesti tehas Sakus. Lisaks tegutseb Harju-Ristil EKOY Elektroonika, mis valmistab erinevaid elektrotehnikatooteid alates pistikutest kuni valgustiteni ja juurutab aktiivselt innovaatilisi tööstusroboteid.

Kuigi Kolgi sõnul piisab elektroonikatööstuse ülesehitamiseks täna paljuski pealehakkamisest, on oluline roll ettevõtlust soodustaval keskkonnal.

"Mujal maailmas on näiteks tööstusparkide loomine kujunenud eraldiseisvaks tööstusharuks - vaatame kasvõi Malaisiat, kus valmistatakse tööstusparkides ette tühjad tühjad tehasekarbid, mida iga soovija saab välja rentida. Valikut jagub ja valida saab nii garaažiboksi-suuruse pinna kui ka mitmetuhande ruudu suuruse tehasekarbi vahel," kirjeldas Kolk. Kodumaiseid alustavaid ettevõtteid kutsub ta aga nõuannete ja soovituste saamiseks üles liiduga ühendust võtma, sest suur osa taolisest infost Eestis liigub just erialaliidus ja sellega seotud võrgustikes.

Eestis näeb elektroonikatööstuse liidu juht valdkonna tuleviku mõjutamisel olulist rolli kohalikel omavalitsustel, kes saavad soodustada või takistada piirkondlikku ettevõtlust. “Täna laekuvad piirkondlike elektroonikatööstuste töötajate maksud kohalikule omavalitsusele, tööstuse enda raha aga riigile - võib-olla peaks ka tööstusest tulev raha otse kohalikku omavalitsusse jõudma,” käis Kolk välja ja lisas, et siis oleks ettevõtetel ka maakondades positiivsem mõju ning omavalitsustel omakorda huvi nende tegemisi toetada.

Eesti Elektroonikatööstuse Liit on kaasaegselt nutikas rahvusvaheline võrgustik nii kogenud kodumaiste elektroonikatootjate, alustavate start-upide kui ka rahvusvaheliste elektroonikatootjate jaoks. Liit seob omavahel Eesti erinevaid tööstusalasid ja aitab luua innovatsiooni Eesti elektroonikatööstuses tuleviku elustiili lahenduste loomiseks.

Laadimine...Laadimine...