Eestlased elasid Tallinna all-linnas ilmselt juba taanlaste tuleku ajal

Taanlaste linnuse, kirikud ja majad aitasid üles ehitada ilmselt juba siin elanud tallinlased.

Pilt: Arhiiv/ Legendi järgi said Tallinna all juba eestlastele kaotama hakanud taanlased jõudu taevast langenud ristilipust. Nii sündisid Taani lipp ja Tallinna väike vapp
Ajalugu

Eestlased elasid Tallinna all-linnas ilmselt juba taanlaste tuleku ajal

Ivo Karlep

Taanlaste linnuse, kirikud ja majad aitasid üles ehitada ilmselt juba siin elanud tallinlased.

Taanlaste osa meie varasemas ajaloos, eriti Tallinna puhul, on olnud palju suurem, kui senine ametlik ajalookäsitlus seda on lasknud paista, tõdes ajaloolane Kersti Markus Neitsitornis ajaloohuvilistele peetud ettekandes. Peaaegu kõik Tallinna tähtsamad kirikudki – Niguliste, Oleviste, rääkimata Toomkirikust – ehitasid taanlased. Hiljem on neid kirikuid muidugi ümber ehitatud ja täiendatud.

Kõik me oleme kuulnud legendi, kuidas punasel taustal valge ristiga lipp, mis taevast alla kukkus, aitas Taani kuningal Valdemar Võitjal alistada eestlaste väge. Sellest lahingust saanud ka Taani endale maailma esimese riigilipu. Kaks aastat pärast Madisepäeva lahingut ehk 15. juunil 1219 toimunud heitlus oleks võinud meie maa saatust mõjutada ehk rohkemgi kui lõunapoolsed võitlemised ja saarlaste vägiteod.

Taanlaste nurjunud ristimisplaan

Taani kuningas Valdemar II maabumine Tallinnas oli tegelikult juba pool sajandit varem teoks saama pidanud taanlaste suure ristisõja lahja järelkaja. Alguses oli neil plaan ristida ja allutada kogu Liivimaa ja Eestimaa. Kuna aga Taanis endas tekkisid suured sisetülid, siis jäi esialgne suurejooneline ristikäik ära. 13. sajandi vallutustes ei olnud taanlased enam üksi – lõuna poolt tungisid meie maale Mõõgavendade ordu ristisõdijad. On räägitud ka sellest, et ordu, kes ei saanud ise eestlaste allutamisega hakkama, kutsus hädas Taani kuningat appi. Küllap aga oli tegemist ka rivaalitsemisega, nagu tol ajal kombeks.

Vaevalt et Taani kuningal oli mingeid sooje tundeid Saksa ordu Mõõgavendade haru vastu. Ta tahtis lihtsalt ammu punutud plaani teoks teha, ehkki õige aeg oli juba mööda lastud. Orduriik ajas Riiast oma kombitsaid põhja poole. Suure laevastikuga Tallinna ehk Lindanise linnuse all randunud taanlastel oli õnne, et neid ei hävitatud, sest eestlased ei kavatsenud alla anda. Dannebrogi lipp andnud legendi järgi kuningale uut jõudu ja tal õnnestus eestlaste linnus vallutada.

Kuigi Henriku kroonika räägib sõjamehi mainides peamiselt taanlastest, moodustasid Taani sõjajõu enamuse arvatavasti etnilised sakslased. Väe hulka kuulus ka Rügeni slaavlaste vürst Vitslav I oma meestega. Henriku Liivimaa kroonika teatel sai lahingus surma üle tuhande eestlase. Koos Tallinnaga langes ka kogu Põhja-Eesti taanlaste võimu alla. Toompeale asuti senise puulinnuse asemele ehitama kivist kantsi. Kuningas Valdemar II lahkus ise 1219. aasta suve lõpul ja määras vallutatud ja vallutatavate maade asehalduriks Lundi peapiiskopi Anders Suneseni, Rooma paavsti asevalitseja Põhjamaades. Kohale jäänud piiskopid koos linnusesse jäetud garnisoniga võitlesid veel tükk aega revalastega, kuni suutsid lõpuks kogu maakonna allutada ja ristida. See oli muidugi algset kogu Liivi- ja Eestimaa ristimise plaani arvestades üsna tagasihoidlik tulemus.

Taanlaste käitumine alistatud maadel erines tugevasti sellest, mida sakslased korda saatsid. Laias laastus võib öelda, et taanlased lasid põlisrahval ka elada. Olles Tallinnas kanda kinnitanud, hakkasid taanlased rajama siia samasugust linna, nagu nad mujalegi olid ehitanud. Esimene taanlaste linnus kerkis sinna, kus praegu asub Soome suursaatkonna maja.

Taani linn eestlastele

"Kui vaatame kirjalikke allikaid, siis saame kindlat öelda, et tõepoolest oli taanlaste linnus Toompeal selle koha peal," rääkis Kersti Markus ja esitas samas küsimuse: kas sel ajal all-linnas ka midagi oli, kas me saame rääkida mingist linnalisest asulast? See on küsimus, mis on ristanud ajaloolaste piigid. Saksa ajalookäsitluse järgi oli Tallinn puhas koloniaallinn, mis rajati tühjale kohale. Kuid siis tekib ikkagi küsimus, miks oli vaja vallutada linnus, mis pakkus tõenäoliselt kaitset selle all elavatele inimestele.

Sellele loogikale tuleb appi ka üks vihje Riia linna ürikutest, milles öeldakse, et sama õigus, mis Riias, kehtis ka Tallinnas. "Riia linna õiguses, mis pärineb 1220. aastatest, on öeldud, et sama õigus kehtib ka Tallinnas," väitis Markus. "Seda arvesse võttes saame ka kirjaliku allika toetusel väita, et 1220. aastatel oli Tallinnas eestlaste asula. Pealegi – kellega siis taanlased oma kindlustusi ja linna rajasid? Kas kavatseti Taanist tuua nii palju inimesi ehitama? Kas siis arvati, et need sõjamehed – taanlastest vallutajad, kes saabusid ikka vanade heade viikingilaevadega, jäävad siia elama? Kohale jäi tegelikult käputäis."

Seega jääb üle arvata, et taanlaste linnuse, kirikud ja majad aitasid üles ehitada tolle aja tallinlased.

Kirikud kerkisid korraga

Toompeal kõrgunud linnuse alla ehitati Niguliste kirik. On teada, et just selle juures on olnud muistne eestlaste matmispaik. Ka see kinnitab, et all-linn oli taanlaste tulles asustatud paik.

Taanlaste tulekul ulatus meri palju kaugemale kui praegu, võib arvata, et nad jätsid oma viikingilaevad kuhugi sinna, kus lõpeb praegu Tallinna üks kõige vanem tänav, mis viis tol kaugel ajal sadamasse – Pühavaimu tänav. Teine tolle aja tähtis tänav viis Oleviste kiriku poole. Markuse kinnitusel ehitati Oleviste Taani kuninga nn hoovikirikuks. See hoov kujutas endast kuninga linnamõisa, kus ei tegeldud küll põllumajandusega, aga oli muust linnast eraldi. Seega ei ole olnud tegemist Skandinaavia kaupmeeste algse kirikuga, nagu on ka väidetud.

Kersti Markuse arvates ei tulnud Skandinaavia kaupmehed paganate maale kauplema ja kirikuid ehitama. "Novgorodis oli tõepoolest skandinaavlaste kaubahoov," lausus ta. "Jõe kaldal on seal kõik kaupmeeste kirikud kõrvuti, osa neist on 13. sajandi algusest tänapäevani säilinud. Ka Püha Olafi Gotlandi saare kaupmeeste kirik on allikate järgi tuvastatav. Aga see on Novgorod, Ida kaubanduse keskpunkt. Venelased tulid altpoolt ja kohtusid skandinaavlastega, seal käis hoogne kauplemine."

Võimalus, et taanlased oleksid kuhugi paganate maale kauplema tulnud ja sinna kiriku rajanud, on Markuse sõnul olematu: "Ükski taanlane poleks midagi taolist teinud. Mingeid kaubahoove ei rajanud taanlased ka kusagil vallutatud piirkondades."

Laest võetud kaupmehed

On oletatud, et küllap rajasid Niguliste kiriku saksa kaupmehed. "Tegelikult ei ole sellele teooriale mitte ühtegi kinnitust, et saksa kaupmehed oleksid sel ajal üldse Tallinnasse tulnud," väitis Markus.

"Alati viidatakse, et mõõgavennad kutsusid Gotlandi kaupmehi Eestisse, jah, aga tegelikult said nad maad Järvamaal. See, et kaupmehed tulid juba 13. sajandi algul Tallinna, on absoluutselt laest võetud. Ühtegi kirjalikku allikat selle kohta ei ole. Aga julgelt on tehtud Niguliste kirik saksa kaupmeeste kirikuks. See, kuidas Tallinnas kõik paikneb, on tüüpiline taanlastest linnaehitajatele. Täpselt samuti rajasid taanlased oma linnuseid ja linnu. Ja topograafiline pilt, mis meile Tallinnas vastu vaatab, läheb täpselt kokku taanlaste linnaehitamise põhimõtetega."

Sellest kõigest järeldabki Markus, et nii Niguliste kui Oleviste on ehitatud taanlaste juhtimisel enam-vähem ühel ajal, nagu ka Toompea esmane kivilinnus ja seal paiknev Toomkirik. "Ei ole juhuslik, et Niguliste kohal oli ka eestlaste matustepaik. See näitab, et Niguliste on Eesti esimene asulakirik. Kellele see asula ehk Tallinn tol 13. sajandil siis mõeldud oli? Ikka eestlastele!" ütles Markus. Ka teiste ajaloolaste uuringud kinnitavad, et Tallinna ei rajatud tühjale kohale. Näiteks on sama oma raamatus väitnud Marika Mägi.

---

Taani aja jätkudes poleks olnud sakslaste toodud pärisorjust

"Kui Taani poleks 12. sajandi lõpul oma suurte sisetülide käes vaevelnud ja taanlased oleksid ristinud kogu Liivimaa, oleksime arenenud seda rada pidi nagu Skandinaavia," ütles ajaloolane Kersti Markus.


"Võime öelda, et taanlaste osa Eesti ajaloos on üsna suuresti tagaplaanile jäänud. Kui unustame ära vana balti-saksa ajalookirjutuse ja vaatame värske pilguga seda, mida allikad räägivad, siis avaneb täiesti teistsugune pilt kui see, millega me harjunud oleme," rääkis Markus.

Tihti sõltub rahvaste ajalugu üsna väikestest asjadest. Markus arutles veidi ka selle üle, et meie käsi oleks võinud väga kergesti hoopis teistmoodi käia. "Kui Taani poleks 12. sajandi lõpul oma suurte sisevastuolude käes olnud ja taanlased oleksid ristinud kogu Liivimaa, siis oleks meie ajalugu läinud teistmoodi. Me oleksime arenenud seda rada pidi nagu Skandinaavia. Taanlased suhtusid vallutatud rahvastesse teistmoodi kui Saksa ordu. Ilmselt poleks olnud ka pärisorjust ja muid halbu asju, mis meile sakslastega kaela tulid," rääkis Markus, kelle värsked vaatenurgad ajaloole on seletatavad tema kunstiajaloolase taustaga.

"Tahaksin algatada diskussiooni teemal, kas visuaalsed ja materiaalsed ajalooallikad on määratud täitma ainult kirjalikest allikatest jäävaid tühimikke või võivad need suunata ajaloo mõtestamisel ka seni sissekäimata radadele," selgitas Markus oma ettekande peamist mõtet.

Laadimine...Laadimine...