Eestlasi häirib eluruumide juures kõige enam ruumi kostuv müra

"Omaenese kodus on alati parem kui mujal ning õnneks on eestimaalaste endi hinnangud oma eluruumi tingimustest aja jooksul igast küljest paranenud," ütles Statistikaameti analüütik Anu Õmblus. 

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Eestlasi häirib eluruumide juures kõige enam ruumi kostuv müra

Toimetaja: Sandra Lepik

"Omaenese kodus on alati parem kui mujal ning õnneks on eestimaalaste endi hinnangud oma eluruumi tingimustest aja jooksul igast küljest paranenud," ütles Statistikaameti analüütik Anu Õmblus. 

"Kõige enam morjendab eestimaalasi eluruumi ümbritsev saaste ja sinna kostev müra," kirjutas Õmblus Statistikaameti ajaveebis. Mürana käsitletakse nii naabritelt kui ka väljast kostvat liigset müra näiteks liiklusest, äritegevusest või ümberkaudse tööstusega seoses. Saaste eluruumi ümbruses märgib saastatud õhku või muid keskkonnaprobleeme nagu suits, tolm, ebameeldiv lõhn ning saastatud vesi.

Viie aasta jooksul on õnneks näha olukorra paranemist. "Kui 2013. aastal väitis iga neljas eestimaalane, et tema eluruumi kostab müra, siis 2018. aastal tunnetas müra iga viies eestimaalane. Samuti on viie aastaga vähenenud eluruumi ümbritseva saaste tajumine – 2013. aastal tegi ümbritsev saaste muret igale neljandale eestimaalasele, 2018. aastal aga pisut enam kui igale kuuendale."

2013. aastal tunnetas iga kaheksas eestimaalane, et tema eluruumi seinad, põrand või vundament on rõsked. "Sama suur hulk inimesi leidis, et eluaseme läheduses on probleeme kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga," tõdes Õmblus.

2018. aastaks langes oma eluruumi seinte, põrandate või vundamendi rõskuse probleemi tundvate inimeste hulk 3,6 protsendipunkti võrra ehk seda tundis iga üheteistkümnes elanik. Eluruumi lähedal kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga probleeme tundvate inimeste hulk langes 2018. aastaks veelgi enam, 5,1 protsendipunkti võrra ehk see valmistas muret igale kolmeteistkümnendale inimesele meie hulgast.

"Viie aasta jooksul on inimestele kõige vähem muret tekitanud läbilaskev katus ja ebapiisav valgus. Kõige enam vähenes nende inimeste hulk, kelle jaoks on muret valmistanud saaste eluruumi ümbruses," lisas Õmblus, et erinevates piirkondades tunnetavad inimesed oma leibkonna eluruumiga seonduvaid probleeme mõnevõrra erinevalt.

"Kirde-Eesti leibkonnad on kõige rohkem kimpus saaste ja müraga, seda muret rõhutab peaaegu iga kolmas inimene. Võrreldes muu Eestiga, on Kirde-Eestis elavatele leibkondadele suuremaks mureks ka probleemid kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga eluaseme läheduses, mida tunnetab 13,8% leibkondadest."

Kõige vähem toovad eluruumidega seotud probleeme välja Lääne-Eesti leibkonnad. "Kui võrrelda leibkondi Kirde- ja Lääne-Eestis, siis silmatorkav erinevus on nende leibkondade arvus, kes tunnevad muret kuritegevuse, vägivalla või vandalismi üle eluaseme läheduses," märkis Õmblus, et Kirde-Eestis on selliseid leibkondi neli korda enam kui Lääne-Eestis. "Kõige vähem probleeme on Kirde-Eesti elanikel tilkuvate katustega: 1,8%-l leibkondadest laseb eluaseme katus läbi, mis on poole vähem kui Eestis keskmiselt."

Kui üldiselt on kõigis Eesti piirkondades kaks kõige teravamat probleemi eluruumi kostuv müra ja saaste eluruumi ümbruse, siis erandiks on siin Kesk-Eesti inimesed, kes toovad kõige sagedamini esile hoopis rõsked seinad, põranda või vundamendi.

"Võrreldes viie aasta taguse ajaga on eestimaalaste jaoks vähenenud nende leibkonna eluruumidega seotud probleemide arv üldiselt kui ka iga eespool välja toodud murekoha osas eraldi," tõdes Õmblus positiivse

Laadimine...Laadimine...