EINAR VALLBAUM: Kunagisest transiitriigist on saanud tupikriik

"Kunagi läks meil majanduslikult hästi ja nüüd mõtleb valitsus, et sõidame nii ka edasi. Selge on see, et peaminister ei suuda meil midagi otsustada, ta on täiesti otsustusvõimetu ja pidevalt rääkida sellest, et meil on IT hea, enam ei piisa," rääkis Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni president Einar Vallbaum, kelle sõnul ühe kõrgemad aktsiisid ei lase töötajate palku tõsta.

Pilt: Scanpix

EINAR VALLBAUM: Kunagisest transiitriigist on saanud tupikriik

Kairi Ervald

"Kunagi läks meil majanduslikult hästi ja nüüd mõtleb valitsus, et sõidame nii ka edasi. Selge on see, et peaminister ei suuda meil midagi otsustada, ta on täiesti otsustusvõimetu ja pidevalt rääkida sellest, et meil on IT hea, enam ei piisa," rääkis Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni president Einar Vallbaum, kelle sõnul ühe kõrgemad aktsiisid ei lase töötajate palku tõsta.

Valitsuse aktsiisitõusu plaani jätkamine on pannud Eesti ettevõtjad keerulisse olukorda. Paljud mingilgi viisil veoteenusega seotud ettevõtted tangivad Lätis või ka Leedus ja isegi Poolas. 

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni presidendi Einar Vallbaumi sõnul  läheb ettevõtja jaoks olukord vaid keerulisemaks.
"Läti autod on praegu juba Eesti turgu vallutamas ja sama kehtib ka alkoholitootjate kohta , kes Lätis müüvad praegu väga hästi Eesti tooteid. Soomlased sõidavad Lätti ja ka Tallink kavatseb ühte laeva Tallinn-Helsingi liinilt tõsta Läti suunale," selgitas Vallbaum.

Ka järgmisel aastal tõusevad aktsiisid Eestis. Vallbaumi sõnul sai Leedu valitsus kolme kuuga aru, et tuleb aktsiisid tagasi langetada, kui jätkata tõstmist, oleks see riigile kahjulik.

"Eesti valitsus ei saa sellest aga aru, ilmselt võtab see aega veel," lisas Vallbaum.

"Statistika kohta ei oska veel konkreetselt midagi öelda, aga minu enda firma arvestuses läheb tänu kütuse aktsiisi tõusule lisaraha 300 000 eurot. See on raha, mille oleks saanud inimeste palkadesse investeerida ja ka näiteks uude tehnikasse, see jääb nüüd kõik tegemata, lihtsalt seda ei saa teha," jätkas Vallbaum.

Kõikidel ei ole võimalik väljaspool Eestit  tankida, aga need, kes tegelevad rahvusvaheliste vedudega, teevad seda kindlasti. Kuni riik midagi ette ei võta, laieneb mujal tankijate arv pidevalt.

"Enamus bussifirmasid mängivad graafikutega, et saaks sõita täpselt nii, et jõuaks Lätist kütust võtta. Buss, mis käib Läti –Eesti vahet, tuleb Lätist täis paakidega ja läheb Tartusse ja sealt Tallinnasse ja Tallinnast jälle Riiga ja seda kõik selleks, et natukenegi kokku hoida," lisas Vallbaum.

Riigi suuri rahalisi kaotusi aktsiisi tõstmise osas oskasid ette arvata paljud, kuid see ei olnud alguses nii selge.

"Alguses ei paistnud kaotused nii olulised, sest ette ostetud kütuse varud olid suured ja seega nendest varudest elati mingi aeg. Esimene kvartal sõideti kindlasti vanade tagavaradega ja ka müüdi vanu tagavarasid, seega riigi kaotust ei olnud veel nii selgelt näha," jätkas Vallbaum.
Vallbaumi sõnul on ettevõtjad tõsiselt nördinud pidevate maksutõusude pärast.

"Ega lõpmatuseni ei saa neid makse tõsta ja ettevõtja hakkab vaatama ringi ja mõtlema, et kas tasub siin Eestis üldse ettevõtlusega tegeleda. Nende ettevõtete hulka, kes tegelikult suuri summasid kaotavad, ei kuulu ainult transpordi ettevõtted, vaid see mõjutab kõiki, ka kaubandus – ja majutusettevõtted käivad sinna hulka. Väikestele maakohtadele mõjub see kindlasti," selgitas Vallbaum.

Maksusüsteemi uuenemise vajadus on suur, enam ei saa töötada printsiibil, et tõstame ainult makse ja augud on täidetud.

"Me oleme riigina nii väikesed ja seega on meil ka käibemahud väikesed ja sealt on väga raske midagi juurde anda. Lõppkokkuvõttes ei jõua ükski ettevõte neid suuri sotsiaaltoetusi kinni  maksta. Riik peaks arvestama ka sellega, et me oleme väikesed ja lõputult lihtsalt ei ole võimalik välja anda," lisas Vallbaum.

Vallbaumi hinnangul on peaaegu kõik maksud tööandja õlgadel, alates sotsiaalmaksust ja lõpetades praegusel hetkel käibemaksuga, mida samuti tõsteti . Tööjõumaksud on väga suured ja see sunnib ettevõtja otsima tööjõudu mujalt.

"Praegusel juhul ongi nii kujunenud, et Poolasse tehakse firma, kes võtab tööle ukrainlased ja Poola firma rendib need ukrainlased tööle Eestisse. Seega, me maksame Poola firmale makse ja Eesti riik ei saa sellest mitte kopikatki," selgitas Vallbaum.

Riik peaks aru saama, et kõiki asju ei saa endale lubada, eriti siis kui ollakse väikeriik.  Ka väikeettevõte ei saa elada arvestamata oma ressursse.

"Endale tuleb aru anda, et nii palju, kui meil tulu on, nii palju saame lubada. Tõsiasi on ka see, et ministeeriumid on rahvast täis ja selgelt võiks sealt 50% inimestest koondada. Riigi enda kulud on liiga suured ja kui vaadata tööviljakust, siis mina ettevõtjana paneks jooksu," jätkas Vallbaum.

Vallbaumi sõnul on ilmekas näide riigi pidevast ülekulutamisest Väike–Maarja jäätmetehas, kus riigi poolt saavad palka kuus juhatuse liiget, kusjuures töötajaid on ettevõttes kokku vaid 27.

"Minul on tööl 70 inimest ja kolm nõukogu liiget. Riigiasutustes on neid nõukogu liikmeid kõik kohad täis, kellele riik tegelikult raha maksab. Mida nad teevad tegelikult, seda ei tea keegi," lausus Vallbaum.

Ettevõtjad püüavad meeleheitlikult kaasa rääkida ka maksupoliitikas ja seda põhiliselt läbi Tööandjate Liidu, aga tulemused ei anna põhjust rahuloluks.

"Praktiliselt võiks öelda, et meid kui ettevõtjaid ei võta riik üldse kuulda. Vahest tehakse mingi väike mööndus, aga suuremate suunamiste osas pole meid kuulda võetud. See memorandum, mis Tööandjate Volikogu tegi, seda ei võetud kuulda," lisas Vallbaum." Me rääkisime kümme aastat, et tuleb vallad ühendada, nüüd siis tehakse alles ära. Kogu selle asja lõpptulemus on see, et ettevõtted hakkavad Eestist ära minema, sest probleemid tööjõuga kasvavad samuti pidevalt," lausus Vallbaum.

Vallbaumi arvates on Eestist saanud kunagise transiitriigi asemel tupikriik. Lisaks sellele on ka välisinvestorid eemale tõmbunud.
"Ilmselgelt ei ole läbimõeldud poliitikat mitte üheski suunas näha. Kui maal sulgeb üks farm oma uksed, siis jääb tööta vähemalt 27 inimest, aga sellele ei pööra valitsus suuremat tähelepanu," lisas Vallbaum.

Laadimine...Laadimine...