Ekskursioonid ja külalisõpilased hakkavad vene õpilastele paremini eesti keelt õpetama

Kolm vene kooli hakkavad õpilastele paremini eesti keelt õpetama, viies lapsi näiteks ekskursioonidele ning kutsudes külla eesti õpilasi ja tuntud eestlasi ning lapsevanemate abi.

Pilt: Svetlana Aleksejeva

Ekskursioonid ja külalisõpilased hakkavad vene õpilastele paremini eesti keelt õpetama (1)

Ivo Karlep

Kolm vene kooli hakkavad õpilastele paremini eesti keelt õpetama, viies lapsi näiteks ekskursioonidele ning kutsudes külla eesti õpilasi ja tuntud eestlasi ning lapsevanemate abi.

Haridusminister Mailis Reps ja Tallinna abilinnapealinna Mihhail Kõlvart sõlmisid selleks lepingu ministeeriumi ja linna vahel. Lepingu järgi täiustatakse eesti keele õpet esialgu kolmes pealinna venekeelses koolis kesklinna vene gümnaasiumis, Lasnamäe gümnaasiumis ja Linnamäe vene lütseumis.

Ettevõtmise eesmärk on anda koolilõpetajatele laitmatu eesti keele oskus kaasates koolivälist tööd ja isegi lapsevanemate abi. "Praegune haridus venekeelses gümnaasiumis annab eesti keele teadmisi B2 tasemel, mis ei ole piisav selleks, et jätkata haridusteed Eesti kõrgkoolides," märkis abilinnapea Mihhail Kõlvart. "Kolmes koolis läbiviidava pilootprojektiga soovime tõsta eesti keele taset nii, et ei langeks aineõpete kvaliteet."

Volikogu otsustas enne suurt suve peetud erakorralisel istungil esitada valitsusele taotluse paindliku keele- ja aineõppe teostamiseks eelpoolnimetatud kolmes koolis. Nüüdne lepingu allkirjastamine saabki selle taotluse tegeliku elluviimise alguseks.

See, kuidas koolid täpselt eesti keelt paremini õpetama hakkavad, on iga kooli otsustada. Teisipäeval tutvustasid nad meetmeid Kõlvartile ja Repsile. "Koolidel oli selle asja juures vaba valik," selgitas abilinnapea.

"Nad taotlesid paindlikku õppimise võimalust. Samas soovivad need koolid püstitada keeleõppes suurema eesmärgi, jõuda kaugemale, pea täieliku keeleoskuseni. Me räägime küll pilootprojektist, aga see on tegelikult reaalsus, sest gümnasistide keeloskuse tase peale lõpetamist peabki olema C1, sest järgmine loogiline samm on neil omandada kõrgharidus ja ilma keelt valdamata seda teha pole võimalik Eesti kõrgkoolides saada. Ja tulevikus peabki olema nii, et iga gümnaasiumilõpetaja valdab eesti keelt C1 tasemel. Praegu me räägime küll ainult kolmest koolist, kes ikse võtsid endale sellise kohustuse, aga me loodame, et tulevikus me suudame selle hea praktika viia kõikidesse venekeelsetesse koolidesse. Ma arvan, et valmisolek selleks on täiesti olemas juba nüüd. Koolid on teinud oma ettepanekud, kuidas nad hakkavad selle eesmärgi poole liikuma ja need on paljulubavad." 

Koolid pakkusid, et külla tuleks kutsuda eesti õpilasi ja kuulsusi ning käia näiteks eestikeelsetel ekskursioonidel.

Kõlvart rõhutas, et selle eesmärgi seadmise  aluseks oli linna poliitiline  otsus, et koolilõpetajad peavad eesti keelt hästi valdama. Kolm kooli on nüüd ise oma valiku teinud ja küllap vaatavad teised nüüd huviga, kuidas neil läheb.

Kuid Kõlvart lisas veel, et keegi ei välista keele selgeks saamisel ka muid võimalusi, kui pakkusid välja nimetatud kolm kooli. "Me teame, et paljud vene lapsed õpivad praegu ka eesti koolides, me teame, et on keelekümbluse klassid, aga tegelikult pole vist ühtegi korraldust, mis sobiks ühtviisi hästi absoluutselt kõigile. Tähtis on ikkagi Lõpptulemus. Mida rohkem võimalusi me välja pakume, seda parem on. Igaüks peaks leidma endale kõige sobivama viisi."

Kõlvarti sõnul sisendab edasise suhtes häid lootusi see, et haridusministeerium on valmis dialoogi astuma ja koolid ära kuulama. "Hea, kui see muutub nüüd heaks traditsiooniks mitte ainult keele õppimisel, vaid ka teiste haridust puudutavate küsimuste puhul," rõõmustas Kõlvart.  

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...