Eksperdid: Eesti ja Läti seisavad silmitsi samade tööturuprobleemidega

Probleemid, nagu elanikkonna vähenemine maal, tööjõupuudus ning automatiseerimisest ja digitaliseerimisest tulenev uute kutseoskuste vajadus, tahavad lahendamist nii Eesti kui ka Läti tööturul, seejuures läheb tarvis ettevõtete ja haridusasutuste tihedamat koostööd – just sellisele järeldusele jõudis Eesti ja Läti ekspertide ühine arutelu.

Pilt: Scanpix

Eksperdid: Eesti ja Läti seisavad silmitsi samade tööturuprobleemidega (1)

Toimetaja: Juuli Nemvalts

Probleemid, nagu elanikkonna vähenemine maal, tööjõupuudus ning automatiseerimisest ja digitaliseerimisest tulenev uute kutseoskuste vajadus, tahavad lahendamist nii Eesti kui ka Läti tööturul, seejuures läheb tarvis ettevõtete ja haridusasutuste tihedamat koostööd – just sellisele järeldusele jõudis Eesti ja Läti ekspertide ühine arutelu.

Mõttekoja eksperte võõrustas neljapäeval Järvamaal Mäos asuv ehitusmaterjalide tootja Sakret. Ürituse aukülaline oli Läti president Raimonds Vējonis, kes viibis riigivisiidil Eestis. Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist märkis, et Eesti ja Läti seisavad sarnaste probleemide ees, milleks on vananev elanikkond ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. Olukorra parandamiseks on vajalik automatiseerimine ja digitaliseerimine ning innovatsiooni huvides on valitsuse avatus uuendustele. Ka sugudevaheline palgalõhe on küsimus, millega tuleb tegeleda, märkis minister, vahendab BNS uudist.

Mõttekoja Certus nõukogu esimees ja Läti Ülikooli võrdleva poliitika dotsent Daunis Auers ütles, et kõiki Balti riike iseloomustab suundumus, et noored andekad inimesed eelistavad elada linnas. Tuleviku mõttes on tegu suure probleemiga, mis puudutab kogu Põhja-Euroopat, kus maapiirkondade tühjenemine algas juba 1970-ndate alguses.

"Mida saaks ette võtta? Mitte eriti palju, sest trend on vältimatu, ja kui me tahame luua strateegiaid edasiseks, siis kõigepealt on vaja endale asjade käiku tunnistada. Alates 1970-ndatest on arvatud, et inimesed vajavad pigem värsket õhku, kui elavad linnakeskkonnas, kuid sellest ajast peale on näiteks Stockholmi elanikkond kasvanud poole võrra. On väga ebatõenäoline, et Baltimaades läheksid asjad teist rada pidi," ütles Auers.

Lahendustest rääkides viitas Auers leevenduspoliitikale, mis tähendab tööjõu tõhusamat kasutamist ning paindlikku pensioniiga. Väiksemad kutsekoolid ja tihedam koostöö ettevõtetega oleks üks osa lahendusest.

Maksupoliitika aitab kaasa

"Finantsstiimulite kasutamine on teine võimalus, kui rakendada regioonides erinevaid maksumäärasid," ütles Auers.

Inimeste maale meelitamiseks võib pakkuda maksusoodustusi, õppelaenu osalist kustutamist – näiteks Norras tehakse seda teatud piirkondades alates 10 protsendist kuni täieliku hüvitamiseni. Samuti on võimalus erasektori teenuste subsideerimine, alates kaubandusest kuni muude ettevõteteni. Sisseränne on kõige vastuolulisem teema ja see peab tuginema tõuke- ja tõmbetegurite poliitikal – ühelt poolt jaotab keskvalitsus sisserändajaid üle riigi ning teisalt vajavad kohalikud ettevõtted tööjõudu.

Sihtasutuse Kutsekoda peaanalüütik Yngve Rosenblad ütles oma ettekandes, et hoolimata tööealise elanikkonna vähenemisest on Eestis rohkem töötajaid kui 5–10 aasta eest.

"See on paindlikumate töömudelite, töövõimereformi ja osaliselt rände tulemus, kuid nüüdseks oleme töötajate arvu osas üsna maksimumi lähedal," ütles Rosenblad, kelle sõnul on alates 2015. aastast sisseränne ületanud väljarännet.

Osaliselt palkade tõusu tõttu ning ka põhjusel, et 2018. aastal väljastati EL-i-välistele kodanikele 20 000 lühiajalist tööluba ehk kolm korda rohkem kui 2017. aastal. Tehisintellekti, 5G, suurandmete ja pilvandmetöötluse näol oleks automaatikal ja digitaliseerimisel tööturule mõningane mõju ning Eestis asendataks masinatega 2030. aastaks umbes 13 protsenti töökohtadest, kuid samas tekib 15 protsenti töökohti juurde.

Rosenbladi sõnul kasvab elukestva õppe populaarsus, kuna üle 25-aastased moodustavad 40 protsenti kutseõppeasutuste ja ülikoolide üliõpilastest, et omandada uusi oskusi ja teadmisi. Ka ettevõtted teevad üha rohkem koostööd haridusasutustega ning hea näide on Cleveron, kes hakkab pakkuma rakenduskõrgharidust koos oskuste rakendamisega ettevõttes.

"Sakreti nimel väljendan heameelt kahe riigi vahelise avatud arutelu üle teemadel, mis puudutavad kõiki, nii linnades kui ka maal tegutsevaid Eesti ja Läti ettevõtjaid. Olgu tegu suurema tähelepanuga regioonidele, elukestva õppe arendamisega uute oskuste omandamiseks või ülikoolide ja ettevõtete vahelise koostööga, aeg on jagada kogemusi ja otsida lahendusi üheskoos," ütles Sakret OÜ tegevjuht Kaspars Pacēvičs.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...