Eksperdid: Eesti päästab vaid väärikas palk, mitte pisikesed maksukompvekid!

"Inimesi motiveerib Eestisse jääma vaid väärikas palk," nendib endine tööandjate liidu juht Tarmo Kriis. IRL-i ja Reformierakonna kosmeetilised maksulubadused ei aita vähendada palgavaesust ega elavda majandust, leiavad majanduseksperdid.

Pilt: Scanpix

Eksperdid: Eesti päästab vaid väärikas palk, mitte pisikesed maksukompvekid! (3)

Virkko Lepassalu

"Inimesi motiveerib Eestisse jääma vaid väärikas palk," nendib endine tööandjate liidu juht Tarmo Kriis. IRL-i ja Reformierakonna kosmeetilised maksulubadused ei aita vähendada palgavaesust ega elavda majandust, leiavad majanduseksperdid.

Pealinna küsitletud eksperdid ei pea paremerakondade maksulubadusi piisavaks, et Eesti majandust turgutada ja kogu ühiskonda seisakust välja aidata.

"Reformierakond väidab kahjuks oma programmis, et üldjoontes peaks jätkuma kõik vanaviisi," lausus politoloog Oudekki Loone. "Käputäis rikkaid rikastuvad, Rootsi pangad viivad raha Eestist välja, väikesed ja keskmised ettevõtjad pingutavad, et endale üldse mingit tööjõudu lubada, makstakse ümbrikupalka ning väljarännu numbrid aina suurenevad. "Meie maksusüsteem on lihtne ja selge," väidab Reformierakond, kuid nõuab seejärel kohe 1000-euroste arvete deklareerimist ning vaikib maha kaudsete maksude hulga. "Maksudega ei mängita," ütlevad nad, ja siis tõstavad ootamatult käibemaksu. Ja kõiki teisi makse ka: vahemikus 2009-2014 on pea igal aastal tõstetud erinevaid aktsiise."

Keskerakond sooviks aga, vastupidi, maksusüsteemi oluliselt õiglasemaks muuta. Näiteks astmeline tulumaks aitaks vähendada väiksepalgaliste maksukoormust. "Maksueristused peavad looma olukorra, mis on kasulik kõigile, ka väikese sissetulekuga inimesed peavad saama majanduses adekvaatselt osaleda," ütles Loone.

IRL-i maksulubadusega ei võida

Tema sõnul tuleb lisaks astmelisele tulumaksule taastada ettevõtete tulumaks klassikalisel kujul. "Ka seda astmeliselt, mis võimaldab teha maksuvabastusi näiteks alustavatele väikefirmadele," lisas Loone. "Põhimõte on lihtne: kui ettevõte teenib Eesti riigi investeeringuid nagu taristu, haridussüsteem jne, kasutades kasumit, siis ta peab selle eest maksma. Kui ei teeni, siis pole ju midagi võtta."

See omakorda võimaldab vähendada ka sotsiaalmaksu – mitte otseste maksude osakaal, vaid liiga kõrge sotsiaalmaks põhjustab ümbrikupalku ja ettevõtjate soovimatust uusi inimesi palgata. Sotsiaalkulusid võib rahastada ka otseste maksude tuludest, selle jaoks ei pea olema tingimata sihtotstarbelist maksu. "Taani sotsiaalsüsteem on üks turvalisemaid maailmas, samas sotsiaalmaksete osakaal maksusüsteemis on üks madalamaid Euroopas," sõnas Loone.

IRL-i valimisprogrammis lubatakse muuta tulumaksu reegleid nii, et kuni 500 eurot kuus teeniv töötaja on tulumaksust vabastatud ja 500–846 eurot teenivatel töötajatel on tänasest suurem maksuvaba tulu.

Tartu Ülikooli makroökonoomika dotsent Viktor Trasberg ei näe enda sõnul näiteks IRL-i 500 euro tulumaksuvabastuse lubaduse puhul kuigi märkimisväärset majandust turgutavat efekti.

Enamik tööinimesi sellega ei võida, sest lubadus puudutab vaid vähest osa töötajaid. "Isegi kassapidajad teenivad ju üle 500 euro kuus," lausub Trasberg, kelle sõnul on mõju tööturule seega väike. Maksuvabastus mõjutab ehk vaid neid, kes töötavad osaajalise koormusega, nagu tudengid või pensionärid.

Mis puudutab aga Reformierakonna lubadust langetada mõne protsendi võrra sotsiaalmaksu, siis Trasbergi sõnul oleks lubadusel mõte vaid siis, kui räägitaks 15-20% langetamisest. Paarist protsendist ei piisa.

Piskuga ei toida

"See on nagu veebruaripäikese reklaamimine südasuvena," lisas ka majandusteadlane Jaan Õmblus IRL-i 500-eurose maksuvabastuse lisatulu kohta, mis madalapalgaline võidab.

"Kuid inflatsioon sööb peagi selle pisku ära ning seega on kõnealuse meetme mõju lühiajaline. Ootaksin siiski suuremaid samme, mingisugustki strateegiat või kaugemale nägevat vaadet. Näiteks Keskerakonna pakutud 1000-eurone miinimumpalk kujutaks endast jõudu ka sisulisest küljest. Siis ei mindaks nii kergesti Eestist ära."

Mis puudutab aga Reformierakonna kava "liikuda tulude maksustamiselt tarbimise, saastamise ja pahede maksustamisele", siis selle kohta ütles Õmblus, et siin saavad, nagu ikka Reformierakonna puhul tavaks, kõige suurema matsu kõige väiksema sissetulekuga inimesed. Teisisõnu need, kelle kogu või suurem osa sissetulekust kulub enese elus hoidmisele ja esmatarbevajadustele.

Tööandjate keskliidu endine juhataja, praegu Sillamäe sadama haldusjuhina töötav Tarmo Kriis jäi paremerakondade maksulubadustest rääkides samuti skeptiliseks. Näiteks pakub Reformierakond tulumaksuvaba miinimumi suurendamist ja töötuskindlustuse maksemäärade kärpimist 1,95%-ni.

Kriis ütles, et maksuvaba tulu määra suurendamist saab toetada. Kuid siin leidub Kriisi sõnul kaks momenti: mõju tööviljakuse kasvule on olematu, ja lisandub küsimus, et mille arvelt seda tehakse.

Eestisse naasma motiveerib vaid palk

"Keskerakond on teinud nende kahe probleemi vältimiseks ettepaneku tõsta alampalk 1000 euroni," sõnas Kriis. "See paneb ettevõtjad pingutama tööviljakuse tõstmise nimel ning toob riigieelarvesse ja haigekassa eelarvesse lisalaekumisi."

Kolmas, võib-olla isegi kõige olulisem tahk nendes tulupoliitilistes valikutes on Kriisi sõnul mõju rahvastiku väljarändele. "Hinnanguliselt 70 000 Eesti töötajat on registreeritud tööle Soomes," ütles Kriis.

"See tähendab, et nad hakkavad ka pensioni saama tulevikus Soomest. Näiteks tulumaksuvaba miinimumi suurendamine ei oma absoluutselt mingit mõju Eestis väljamakstavatele pensionitele, seega ei motiveeri IRL-i maksureform neid Eestisse naasma. Seda saab teha ainult väärikas palk."

Majandusanalüütiku ja ettevõtja Jaan Õmbluse sõnul on majanduses aga üldiselt tõe kriteerium praktika.

"20 aastat on majanduse kohalt siiski pikk aeg ning selle jooksul saab selgeks, kas suund on õige või mitte," mainis Õmblus. "Praeguseks on selge, et samamoodi jätkates liigume vaid allakäigu suunas. Näiteks Jaapan tootis veel 50ndatel ja 60ndatel üsna kehva kvaliteediga tooteid, kuid 20 aastaga arendati end tippu."

Keskerakond: Eestit aitaks nii astmeline tulumaks kui ka ettevõtte tulumaks

Euroopalik astmeline tulumaks, sest suurem maksukoormus peab langema neile, kelle majanduslik heaolu on suurem.

Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, mis aitab enim kasvatada reaalselt väikseima sissetulekutega inimeste heaolu. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmist on Eestile soovitanud ka 2009. aastal IMF ning 2012. aastal OECD.

Klassikalise ettevõtte tulumaksu taastamine, kus eristatakse füüsilise isiku tulumaks ja ttevõtte kasumimaks. Täna kehtiv ettevõtete kasumimaksusüsteem ei ole vastavuses turumajanduse põhimõtetega ning võimaldab kasumi Eestist maksuvaba väljaviimist.

Uute töökohtade loomise soodustamine, kus ettevõtte tulumaksust laekuv täiendav tulu võimaldab teha sotsiaalmaksu erandeid, mis omakorda aitavad eelkõige töökohti loovaid keskmisi ja väikeettevõtteid.

Kaudsete maksude vähendamine, sest Eesti maksustruktuuris on liiga suur osa tarbimismaksudel. Tarbimismaksude probleemiks on, et vaesemad leibkonnad maksavad nende maksude näol ära suhteliselt suurema osa enda sissetulekust.

Aktsiisipoliitika muutmine, sh osa tubaka- ja alkoholiaktsiisi suunamine tervise edendamisse ning elektriaktsiisi vähendamine, samuti kütuseaktsiisi taas järjekindel suunamine teedeehitusse.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...