EKSPERDID: HIV-i võib Eestis nakatuda igaüks, see pole ammu ainult süstivate narkomaanide haigus

"Kui rääkida riskirühmadest, siis tuleb unustada, et see on narkomaanide haigus. See on tänapäeval täiesti tavaliste töötavate inimeste haiguseks muutunud," märkis Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi esindaja dr. Pilleriin Soodla. Perearst Diana Ingeraineni sõnul on HIV-nakkus avastatud nii 56-aastaselt seljavaludega arsti juurde pöördunud naiselt kui ka 27-aastaselt kopsupõletikuga vaevelnud korralikult noormehelt.

Pilt: Scanpix

EKSPERDID: HIV-i võib Eestis nakatuda igaüks, see pole ammu ainult süstivate narkomaanide haigus (1)

Triin Oja

"Kui rääkida riskirühmadest, siis tuleb unustada, et see on narkomaanide haigus. See on tänapäeval täiesti tavaliste töötavate inimeste haiguseks muutunud," märkis Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi esindaja dr. Pilleriin Soodla. Perearst Diana Ingeraineni sõnul on HIV-nakkus avastatud nii 56-aastaselt seljavaludega arsti juurde pöördunud naiselt kui ka 27-aastaselt kopsupõletikuga vaevelnud korralikult noormehelt.

Üle-eestilise HIV testimisnädala raames toimus täna Riigikogus avalik ümarlaud "UNAIDS-i eesmärk HIV positiivsetest 90% diagnoositud, 90% ravitud, 90% nakatamisvabad - kas ja kuidas võimalik ka Eestis?", kus kohalikud eksperdid arutasid, mida on vaja teha, et saavutada Eestis 90-90-90 strateegia täitmine.

Epideemia pole raugenud

HIV- ja aidsiepideemia vastase võituluse suurimateks takistajateks Eestis on ressursside puudus ning ka üldsuse suhtumine ja nakkusega kaasnev stigma. "Kui rääkida riskirühmadest, siis tuleb unustada, et see on narkomaanide haigus. See on tänapäeval täiesti tavaliste töötavate inimeste haiguseks muutunud kahjuks," märkis Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi esindaja dr. Pilleriin Soodla, kelle sõnul on eriliseks riskirühmaks ka meestega seksivad mehed.  

Infektsionist dr. Kai Zilmer nentis, et muudatused, eriti HIV testimise alal, on ellu viidud loiult ning ka uute juhtumite arvu langust ei saa positiivseks pidada, kuna aasta ei ole veel läbi. "Me ei tea, kui palju meil hetkel elab Eestis HIV-positiivseid isikuid, kuid seda numbrit on hakatud välja töötama. Avastatud on ligi üheksa ja pool tuhat juhtu, nimistusse oli neist maikuu seisuga kantud 5295 inimest, kellest regulaarselt käib arsti juures 4200 ning ravi saab üle 3800," märkis Zilmer.

Teadmatus takistab ravi

Dr Soodla kinnitas, et aidsiepideemia Eestis ei ole raugemas. "2013. aastal uuriti 325 inimest, kelle puhul püüti määrata, kui kaua nad nakatunud on olnud. Tulemused olid üllatavad - kolmandik inimesi olid nakatunud vaid aasta enne diagnoosimist. Meil on päris suur hulk värskelt nakatunud inimesi, mis näitab selgelt, et HIV epideemia kestab Eestis edasi," ütles dr Soodla, kelle sõnul ei mõista inimesed, et ka nemad võivad HIV-i nakatuda, kuna peavad seda vaid süstivate narkomaanide haiguseks.

 Riigikogu HIV-ennetuse töörühma esimees Vilja Toomast nõustus, et HIV probleemi stigmatiseerimine on epideemiaga võitlemisel väga suureks takistuseks. "Ka riigikogus või oma kolleegidega fraktsioonis rääkides, et tuleb selline üritus nagu täna, ei saa ma positiivset vastukaja. Inimesed jätkuvalt ei pea seda teemaks, nad ei saa aru, et oleks sellega vaja riiklikul tasemel tegeleda," nentis Toomast, kelle sõnul ei saa epideemiat peatada enne, kui ei mõisteta, et HIV on Eestis nakkushaigus, millesse võib nakatuda igaüks.

Nakatuda võib igaüks

Narva linnaarst dr Andrei Antonovi hinnangul peaks ennetus- ja teavitustöö suunama ka vanematele kui kooliõpilastele, kuna just nende seas on uusi nakatunuid kõige rohkem. "Kõik on Narvas harjunud sellega, et meil on kõige suuremad numbrid. Meie linnas on 60 tuhat inimest ja 3000 nakatunut. Samas keegi ei räägi sellest, et iga haige taga on mitu kontaktset - kolm-neli nakkusohust inimest. Muret teevad täiskasvanud inimesed. Lastele koolis ikkagi räägitakse, see on koolides hästi organiseeritud, lapsed ja noorukid on teadlikud. Eriti murettekitavaks riskirühmaks on aga hoopis 30-40-aastased naised, kelle osakaal nakatunute hulgas üha suureneb," rääkis dr Antonov.

Perearst Diana Ingeraineni sõnul on mõttetut hirmu ka perearstide ja -õdede seas. See tuleneb ennekõike teadmatusest ja selle tõttu on raske ka perearste rohkem oma patsientidele aidsiteste tegema saada. "Sel aastal on kokku leitud 188 HIV positiivset. Kui teiste haiguste osas on olemas süsteemne jälgimine, siis HIVi puhul seda pole," nentis Ingerainen.

Selleks, et nakatuda, ei pea ise olema süstiv narkomaan. See haigus levib teadmatuse tõttu ka täiesti tavaliste inimeste seas. Ingerainen tõi näite, et oma haigusest on teada saanud 56-aastane naine, kes pöördus perearsti poole seljavalude tõttu ja kopsupõletikuga arsti juurde tulnud 27-aastane noormees.

"Võiks teha mingites Eesti piirkondades masstestimist, näiteks Ida-Virumaal ja Tallinna teatud piirkondades, aga see nõuab ressursse," sõnas Ingerainen lisades, et peab tõstma ka meditsiinitöötajate teadlikkust.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...