Eksperdid: Tere saneerimiskava ei ole tõenäoliselt edukas

Kohtu poolt määratud eksperdid leiavad, et Tere piimatööstuse saneerimiskava ei ole tõenäoliselt edukas, kuna see keskendub vaid võlausaldajate nõuete ümberkujundamisele, mitte ettevõtte pikaajaliste finantsprobleemide lahendamisele.

Pilt: Scanpix

Eksperdid: Tere saneerimiskava ei ole tõenäoliselt edukas

Kohtu poolt määratud eksperdid leiavad, et Tere piimatööstuse saneerimiskava ei ole tõenäoliselt edukas, kuna see keskendub vaid võlausaldajate nõuete ümberkujundamisele, mitte ettevõtte pikaajaliste finantsprobleemide lahendamisele.

"Üksnes ühele abinõule rajatud saneerimismenetlust ei saa pidada saneerimismenetluse olemusega kooskõlas olevaks," leiab eksperthinnang, mille koostajateks olid Tallinna kohtutäitur ja pankrotihaldur Toomas Saarma ning konsultatsioonifirma BDO partner Urmas Võimre, vahendas BNS Postimeest.

Nad lisavad, et pigem iseloomustab selline abinõu pankrotimenetlust, mitte saneerimist. "Erakordselt pikk saneerimistähtaeg – kümme aastat – osundab Tere liigsuurele võlakoormale ning suutmatusele täita võlakohustused mõistliku tähtaja jooksul," mrärgivad nad, lisades, et saneerimisseadusest tuleneva abinõuga soovib Tere vältida maksejõuetust.

Eksperdid toovad ka välja, et saneerimiskavas ei ole selgitatud, miks ettevõte ei ole saneerimiskava täitmise tähtaja jooksul pidanud vajalikuks rakendada muid abinõusid, näiteks juhtimisstruktuuri muutmist, tegevuse kontsentreerimist mõnele konkreetsele tootegrupile või teenusele, täiendavate omafinantseeringute tegemist ja võõrfinantseeringute kaasamist, täiendavate tagatiste andmist või varade osalist võõrandamist.

Eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et piimatööstuse makseraskuste põhjused ulatuvad tagasi aastasse 2012, kui ettevõtte käive langes 100 miljonilt eurolt 80 miljonile eurole. Sellele lisandus ka Venemaa sanktsioonidega seonduv käibelangus 2014. aastal, mis tõi kaasa makseraskused. "Seega on Terel finantsprobleemid olnud vähemalt aastast 2012 ning neid ei ole suudetud nelja aasta vältel lahendada," ütlevad Saarma ja Võimre.

Kuigi saneerimiskavas on kirjeldatud Tere kavatsust jagada ettevõtte majandustegevus vastavalt tootmisüksustele ära kolme tütarettevõtte vahel, mis võimaldaks vajaduse korral ühe või mitme tootmisüksuse müüki, ei ole varade müümist saneerimisabinõuna kavandatud. "Kavas puudub ka põhjendus, miks ettevõtja vara müümist kasvõi osaliselt saneerimisabinõuna otstarbekaks ei pea," seisab hinnangus. 

Tere piimatööstuse omanik Oliver Kruuda ei ole aga eksperthinnanguga nõus ja kavatseb selle vaidlustada. "Kahetsusväärselt on kohtu poolt määratud eksperdid eksinud seaduse nõuete vastu ning esitanud oma arvamuse viisil, mis ei vasta seaduse nõuetele," kirjutas Kruuda 30. juunil võlausaldajatele saadetud teavituskirjas.

Tere on pankadele võlgu üle 30 miljoni euro, tarnijatele ligi 20 miljonit eurot ning riigile maksudena 800 000 eurot. Suurimaks võlausaldajaks on DNB Pank 15,4 miljoni euroga, järgnevad Nordea Bank AB Eesti filiaal 14 miljoniga ning Nordea Finance Estonia 4,9 miljoni euroga. Tarnijatest on suurima nõudega OÜ Vändra 1,1 miljoniga, järgnevad Tetra Laval Credit AB 1 miljoniga ja OÜ Epiko 900 000 euroga.

Harju maakohus algatas selle aasta 18. veebruaril Tere saneerimisprotsessi. Ettevõte pidi hiljemalt 11. aprilliks esitama kohtule saneerimiskava, mida firma ka tegi, kuid võlausaldajad seda ei toetanud. Nii otsustas Harju maakohus 12. mai määrusega määrata saneerimiskava hindamiseks eksperdid Toomas Saarma ja Urmas Võimre ning kohustas neid esitama hiljemalt 22. juuniks oma eksperdiarvamuse. 

Laadimine...Laadimine...