EKSPERT: 9% lastest kogeb koolikiusamist iga päev

"Kiusamine on fenomen, mis on seotud gruppidega, kuhu kuuluvad kiusatav, kiusaja ja pealtvaatajad. Pealtvaatajate grupp on aga see, kes tegelikult kiusamist elus hoiavad, sest selle grupi naermine ja kiusaja edasine õhutamine tekitab kõige suuremaid kahjusid ja laseb kiusamisel jätkuda," ütles haridus– ja teadusministeeriumi koolivõrguosakonna peaekspert Jürgen Rakaselg.

Pilt: Scanpix

EKSPERT: 9% lastest kogeb koolikiusamist iga päev (3)

Kairi Ervald

"Kiusamine on fenomen, mis on seotud gruppidega, kuhu kuuluvad kiusatav, kiusaja ja pealtvaatajad. Pealtvaatajate grupp on aga see, kes tegelikult kiusamist elus hoiavad, sest selle grupi naermine ja kiusaja edasine õhutamine tekitab kõige suuremaid kahjusid ja laseb kiusamisel jätkuda," ütles haridus– ja teadusministeeriumi koolivõrguosakonna peaekspert Jürgen Rakaselg.

Rakaselja sõnul on kurb tõdeda, et Eestis siiski 9% lastest kogeb koolikiusamist igal päeval. Üks edukamas koolikiusamisega võitlevas riigis Hollandis on kiusatavate osakaal alla 9%. 

Agressiivsuse uurijad on täheldanud, et kõige suurem vastutus kiusamisolukordades on pealtvaatajatel, kes olukorra parandamiseks ei võta midagi ette ja pigem toidavad konflikti olukorra üle naermisega, julgustades selle jätkumist, nentis Rakaselg.

"Lapsele, kes kogeb, et kiusamine on aktsepteeritav ja lubatav, jätab see jälje kogu eluks," selgitas Rakaselg.

Kiusamist on väga raske tuvastada, sest tihti näeb õpetaja vaid ühte episoodi kiusamisest. 

Huvitav fakt on see, et väga paljud kodutud on oma eluloos märkinud, et neid kiusati koolis, lisas Rakaselg.

Tallinna Ülikooli emeriitprofessori Leida Taltsi sõnul tuleb kiusamisega tegelemist alustada juba väga varajases eas, sest lapsed on kõige tundlikum grupp. "Väärtuskasvatus põhineb käitumiskultuuri arendmisel ja sellega püütakse arendada lastes arusaamist teistest ja iseendast."

Tihti aga ei suudeta põhiväärtusi, nagu hoolivus, sallivus ja väärikus, lahti mõtestada nii, et see toimiks igapäevaelus, lausu Talts.

"Kiusamisest vabaks!" ehk häid sotsiaalseid suhteid õpetav Taani algupäraga metoodika jõudis Eesti lasteaedadesse 2010. aastal ja koolidesse 2013. aastal. Tegemist on Eestis esimese lasteaedades ja koolides süsteemselt kiusamist ennetava metoodikaga. Kaheksa aasta jooksul on metoodika kasutamise õiguse omandanud 456 lasteaeda ja 123 kooli kõikides Eesti maakondades. 

Uuringud näitavad, et õpetajate tagasiside kogu programmi efektiivsusele on väga positiivne, sest protsess aitab lastel enda käitumist lahti mõtestada, selgitas Talts.

Programmis osalenud lapsed mõistavad, et nemad saavad ka ise midagi teha selleks, et kiusamist vältida ning projektis osalenud lapsed narrisid ja mõnitasid vähem. Lastele selgitatakse, mis on kiusamine ja millised on piiris kiusamise ja sõbraliku naljatamise vahel. 

Tallinna Ülikooli alushariduse lektori Kerstin Kööpi sõnul "Kiusamisest vabaks!" programmi edu alus koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel. Vanematele programmi materjalide tutvustamisest ning laste arenguvestlustel kaardistamisest üksi ei piisa - kool ja kodu peavad koos aitama lapsel areneda.

Veel tõi Kööd murekohana välja suhtumist koolis, kus õpetajad ei sekku kõikidesse konfliktidesse põhjusega, et need ei ole tema rühma lapsed. "Mida me siis tahame? Kas me tahame, et olukord muutuks paremaks või mitte?" küsis Kööp.

"Meie ülesanne on õpetada lapsi käituma nii, et nende teod ei oleks halvad, sest pole olemas halbu lapsi, vaid on halvad teod. Tihti lapsed ei oska teistmoodi käituda," selgitas Kööp ja lisas, et täiskasvanud peavad lastele eeskujuks olema. "Lapsed võtavad meist kui täiskasvanutest eeskuju," sõnas Kööp.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...