EKSPERT: Edulugude taga tunnevad õpilased end õnnetult

Kuigi Eesti õpilased on õpitulemustelt maailmas esirinnas, on nad samas õnnetud ja tähelepanuta jäetud. "Me peame tunnistama, et Eesti kooli probleem on vähene motivatsioon, sest liiga palju tähelepanu pööratakse riigieksamitele ja ei vaadata numbrite taha, kus tegelikult on ju alati inimene," rääkis haridusekspert Pille Liblik.

Pilt: Scanpix
Haridus

EKSPERT: Edulugude taga tunnevad õpilased end õnnetult

Ragne Jõerand

Kuigi Eesti õpilased on õpitulemustelt maailmas esirinnas, on nad samas õnnetud ja tähelepanuta jäetud. "Me peame tunnistama, et Eesti kooli probleem on vähene motivatsioon, sest liiga palju tähelepanu pööratakse riigieksamitele ja ei vaadata numbrite taha, kus tegelikult on ju alati inimene," rääkis haridusekspert Pille Liblik.

Muret tekitavad näitajad, mille kohaselt 36% Eesti õpilastest pole kooliga rahul ja on seal õnnetud ning 28% ei taju, et neid koolis üldse keegi kuulaks. Parem pole pilt ka õpetajate osas – 86% õpetajatest tajub õpetaja staatust ühiskonnas väga madalana ja ligi 30% ei planeeri koostööd kolleegidega.

"Viimaks ongi nii, et iga 7. klassi aineõpetaja ajab ainult oma rida ja ei tea, mida teine kolleeg teeb," nentis haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik. "Pilt on suhteliselt troostitu. Me peame tunnistama, et Eesti kooli probleem on vähene motivatsioon, sest liiga palju tähelepanu pööratakse riigieksamitele ja ei vaadata numbrite taha, kus tegelikult on ju alati inimene."

Toimetulek riigieksamitest tähtsam

Libliku sõnul on Eesti maailmas tuntud selle poolest, et meil on väga head tulemused PISA 2012 testis (OECD riikide seas 6. ja 11. koht), meie riiklike õppekavade vastu tuntakse huvi terves maailmas, meil on kasutusel erinevad ainete lõimumisprogrammid ja elukestev õpe. 98,8% lastest lõpetab põhikooli, 91% õpetajate haridustase vastab kvalifikatsioonile ja 74% koolijuhtidest on magistrikraadiga. "Aga kas see, mis tõi meid siia, viib meid siit ka edasi?" parafraseeris Liblik Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese tsitaati.

Selleks, et probleemidele lahendusi leida, on Eestis käimas "Huvitava kooli" projekt. Selles on oluline kõigi kogukonnaliikmete kaasamine hariduse andmisel ja selle omandamisel. "Mulle väga meeldis ühe koolijuhi ütlus, et riigieksamite edetabel jätab teda ja koolipersonali ükskõikseks, sest nad teavad ise, milles tegelikult seisneb nende kooli väärtus – see on teadmises, et nende õpilased saavad edaspidises elus hakkama," selgitas Liblik.

Hea näide "Huvitavast koolist" on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja kohaliku tahvlitehase koostöö. Tehas toodab esitlusvahendeid: valgeid ja rohelisi tahvleid, interaktiivseid tooteid jms. Selleks, et tooteid tutvustaks neid kõige enam tarbiv inimene, võttis Põltsamaa tahvlitehas tööle õpetaja.

Mõisakoolid on hubased

"Laenasime endale IT juhi ja õpetaja Põltsamaa Ühisgümnaasiumist. Me laename teda kord iga nädal, neljapäeviti. Tema tegeleb meie toodete esitlemisega, ja samal ajal laename meie koolile esitlusvahendeid," ütles Põltsamaa tahvlitehase direktor Ants Reinumägi.

Aasta tagasi rentis firma endale Põltsamaa Ühisgümnaasiumis ühe klassi. "Tegime sinna endale oma toodetega näidisklassi, sest koolis käib nagunii kogu aeg palju inimesi ja lihtsam on viia neid kooli näidisklassi, kui tuua kogu aeg tehasesse," lausus Reinumägi. "Minu soe soovitus otsustajatele – ärge mõrvake loovhingi bürokraatlike dokumentidega, vaid saatke oma spetsialistid nende juurde appi paberimajandusega tegelema ja laske loovinimestel teha, mis neile meeldib."

Reinumäe sõnul viivad elu edasi oma ala fännid, mitte need, kes töötavad ainult palga pärast. "Tähtis on, et koolipidajad ei juhiks kooli ainult eelarve kaudu ning saadaks igasugused arendajad arvuti tagant põllule," selgitas Reinumägi. "Las nad leiavad üles inimesed, kes on juba midagi teinud ja asja tunnevad ja aitavad neil loovatel hingedel ideid ellu viia – sellest oleks kasu, mitte paberile lihtsalt linnukeste vedamisest, nagu tihti juhtub!"

Lisaks Põltsamaa Ühisgümnaasiumile teeb tahvlitehas koostööd veel mitme teise kooliga. "Minu eriliseks lemmikuks on väikesed mõisakoolid – nad on väikesed, head ja hubased," mainis Reinumägi.

Seni on ühiskonna kooli toomise projektiga liitunud 64 kooli ja 47 partnerorganisatsiooni üle Eesti.

Laadimine...Laadimine...