EKSPERT: Laste kasvatamine kodus mingu kirja tööaastatena

"Rahvastikule on hea madala sissetulekuga inimeste hulga vähenemine," on valitsuse plaanitava pensionireformiga rahul sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar. "Pensionisüsteem mõjutab otseselt eakate heaolu ja toimetulekut ning meeste ja naiste pensioni vahet."

Pilt: Scanpix

EKSPERT: Laste kasvatamine kodus mingu kirja tööaastatena

Kairi Ervald

"Rahvastikule on hea madala sissetulekuga inimeste hulga vähenemine," on valitsuse plaanitava pensionireformiga rahul sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar. "Pensionisüsteem mõjutab otseselt eakate heaolu ja toimetulekut ning meeste ja naiste pensioni vahet."

Valitsus kavandab pensionireformi, et eelmise valitsuse palgavaesus ei kanduks edaspidi üle pensionivaesuseks ja tulevikus ei tekiks suurt hulka väga väikese sissetulekuga pensionäre. Praegune riiklik pension hakkab sõltuma tööaastatest. Muutusest saaks kasu umbes kolmveerand Eesti inimestest

"Uuringutest on hästi teada, et inimeste sissetulek on seotud nende elueaga," ütles sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar. "Seega oleks rahvastikule kindlasti hea madala sissetulekuga inimeste osatähtsuse vähenemine. Pensionisüsteem mõjutab otseselt eakate heaolu ja toimetulekut ning meeste ja naiste pensioni vahet."

Et pension ei erineks neli korda

Sotsiaalministeerium on öelnud, et emad ei pea muretsema, et kodus lapse kasvatamisele kulunud aastad pensioni arvestuses kaotsi lähevad. Ainsaare sõnul võiks need võrdsustada tööaastatega. "Loogiliselt peaks lapsega kodus oldud aeg olema võrdsustatud töötamisega ja arvestatud töötamisena," selgitas ta. "Sotsiaalse õigluse seisukohast peavad olema võrdsed võimalused inimestel, kes lapsi kasvatavad ja kes ei kasvata. Laste kasvatamine ja kodus oldud aeg võiks teatud ajalõikes, vähemalt kolme aasta ulatuses, olla võrdsustatud nii naistele ka kui meestele tööl käidud aastatega. Need olulised seadusemuudatuse punktid annavad vähemalt kindluse, et lastega perekondi kehvemini ei kohelda."

Kui valitsus praegust süsteemi ei muudaks, siis hakkaksid tulevikus 20% kõige suuremate ja 20% kõige väiksemate pensionide keskmised erinema kuni neli korda. Seepärast meeldib uus, seda olukorda vältiv pensionisüsteem ka Tallinna ülikooli demograafiakeskuse vanemteadurile Lauri Leppikule. "Eri analüüside tulemusena on selgeks tehtud, et kui praegune palkade erinevus kandub üle tulevaste pensionide erinevusele, siis tulude vahe pensionäride hulgas suureneks oluliselt," nentis Leppik.

Eluiga tõuseb

Praegu jäävad kõige madalamad vanaduspensionid 200 euro kanti, keskmine on 400 eurot ja kõrgem pension üle 600 euro. Paljud jõukamad inimesed kardavad, et kui riiklik pension muutub sõltuvaks tööaastatest, mitte töö ajal teenitud palgast, jäävad nad kunagi oma suurest pensionist ilma. Samas jääb II samba ehk kogumispensioni ja vabatahtliku III samba suurus endiselt sõltuvaks töötamise aja sissetulekust ning muutused ühelt süsteemilt teisele ei lähe käiku üleöö. "Kõrgemapalgalistele liigategemist ma ei näe," ütles Leppik. "Pigem on küsimus selles, milliseid lubadusi annab riik välja 20 aasta pärast."

Nimelt ei puuduta seadusemuudatus inimesi kohe, vaid pikema aja jooksul. Üleminekuperiood uuele süsteemile on küllaltki pikk, alles 2020. aastast väheneb palga osa pensionide arvestamises ja palga alusel pensionide arvestamine lõppeks täielikult 2036. aastal. "Siis, kui palga osa täielikult kaob, kaovad ka suured pensionide erinevused," selgitas Leppik.

Väärika pensioni peale peavad mõtlema kõik, sest oodatav eluiga pidevalt tõuseb. Samas valitseb praegu Eestis olukord, kus osa II sambasse kogutud raha võib pankade tõttu äkitselt haihtuda. Leppiku kinnitusel pole kogumispension iseenesest halb, kuid see võiks olla paremini korraldatud. "Vaadates teisi riike, nagu Soome, Inglismaa ja Rootsi, siis sealsed pensionifondid ikkagi pakuvad mõistlikku tootlust, mis näitab, et põhimõtteliselt on see ikkagi võimalik mõistlike kulutustega teenida."

Leppik lisas, et kui vaadata eraldi Rootsi pensionifonde, siis nende tegevuskulud ja administreerimiskulud on Eestiga võrreldes väga väikesed.

Soomes sõltub pensioni suurus kahest asjast – rahvapensionist ja tööpensionist. Soome kulutab pensionidele 13% SKT-st. "See 13% annabki soomlastele võimaluse panna pension palga järgi erinema ja maksta ka soliidset rahvapensioni," ütles Leppik.

 

Muudatus ei puuduta praeguseid pensionäre

• Uue pensionisüsteemiga saavad I samba puhul kõik töötavad inimesed ühe tööaasta eest ühe kindlustusosaku. Muudatuse tulemusel koosneb pension edaspidi kolmandiku võrra riigi makstavast baasosast, teise kolmandiku võrra tööstaažist ja viimase kolmandiku võrra kogumispensionist ehk II sambast.

• 2037. aastast sõltuks I pensionisammas ainult staažiaastatest, II sammas aga jääb sõltuma palga suurusest. Üleminekuajal 2020-2036 arvestatakse nn sünteesosakut, kus osaliselt säilib veel seos palgaga ja hakkab kogunema staažiosak. Suuremal või vähemal määral puudutab uus seadus kõiki, kes lähevad pensionile 2020. aastal ja hiljem, lihtsalt pensioni suurust arvestatakse eri perioodide eest eri metoodikate järgi. Muudatused ei puuduta praegusi vanaduspensionäre ega kogutud kindlustusosakuid.

• Edaspidi saab inimene ise valida, kas ta tahab pensionile minna varem või hiljem, sellest hakkab kindlasti sõltuma ka väljamakstava pensioni suurus. Jääb kehtima ka põhimõte, et inimene peaks kokkuvõttes saama kogu enda pensionifondi kogutud raha kätte, vaatamata sellele, kas ta läheb pensionile varem või hiljem.

Laadimine...Laadimine...