EL-i liidrid jõudsid kokkuleppele tippametikohtade täitmises

"Mul on väga hea meel, et seekord osutusid parimateks Euroopa Komisjoni ning Euroopa Keskpanga juhtide kandidaatideks naised," sõnas peaminister Jüri Ratas, lisades, et kõik valitud juhid on võimekad ning tunnevad hästi Euroopa Liidu olulisi teemasid. 

Pilt: Scanpix

EL-i liidrid jõudsid kokkuleppele tippametikohtade täitmises (4)

Toimetaja: Sandra Lepik

"Mul on väga hea meel, et seekord osutusid parimateks Euroopa Komisjoni ning Euroopa Keskpanga juhtide kandidaatideks naised," sõnas peaminister Jüri Ratas, lisades, et kõik valitud juhid on võimekad ning tunnevad hästi Euroopa Liidu olulisi teemasid. 

Euroopa Liidu juhid jõudsid eile kokkuleppele ühenduse tippametikohtade jaotuses, mille kohaselt läheb esmakordselt kaks neist naistele, vahendas BNS.  

Kolm päeva kestnud keeruliste kõneluste järel nimetati Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen järgmiseks viieks aastaks Jean-Claude Junckeri asemel Euroopa Komisjoni presidendiks. 

Ametissekinnitamise korral seisab von der Leyen Komisjoni eesotsas silmitsi terve rea väljakutsetega, nagu kliimamuutused, desinformatsioon, populism ja Brexit. 

Endisest Prantsuse rahandusministrist Christine Lagarde'ist, kes on alates 2011. aastast juhtinud Rahvusvahelist Valuutafondi (IMF), peaks saama Euroopa Keskpanga president. 

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk kinnitas kokkuleppele jõudmist Twitteris, lõpetades pühapäeva õhtust saadik väldanud rasked kõnelused, mida varjutasid erimeelsused ja sisevõitlused. 

60-aastase konservatiivi von der Leyeni nimi kerkis esile pärast seda, kui varasem kandidaat Hollandi sotsiaaldemokraat Frans Timmermans põrkas ületamatule vastasseisule. 

28 liidri kokkulepitud paketi kohaselt võtab Belgia peaminister Charles Michel Tuskilt üle Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ameti ning Hispaania välisministrist Josep Borellist saab Federica Mogherini asemel EL-i välispoliitikajuht. 

Viimased 14 aastat kantsler Angela Merkeli valitsuses minister olnud von der Leyen toetab EL-i tihedamat lõimumist, ärgitades looma Euroopa Ühendriike. 

Kui Michel välja arvata, siis vajavad kõik ülejäänud Euroopa Parlamendi kinnitust ning mitmed Timmermansi poolehoidjad vasaktsentristlikust fraktsioonist on väljendanud oma rahulolematust välja pakutud lahendusega. 

Von der Leyen peaks ametisse asuma 1. novembril ehk päev pärast seda, kui Suurbritannia praeguse seisuga blokist lahkuma peaks.

Mõlemad Briti uueks peaministriks pürgijad on lubanud riigi tähtajaks EL-ist välja viia, nii et Komisjoni esimeseks ülesandeks võib saada toimetulek kaootilise leppeta Brexitiga. 

Von der Leyeni nimetamisel oli võtmetähtsusega Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni, aga ka nelja Visegrádi riigi -- Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia toetus. 

See päästis von der Leyeni Timmermansi saatusest, keda pakkusid algse kandidadi Manfred Weberi asemel Komisjoni presidendiks Prantsusmaa ja Saksamaa.

Eesti peaministri Jüri Ratase sõnul on kõik valitud suurte kogemustega võimekad euroopameelsed juhid ja tunnevad hästi Euroopa Liidu olulisi teemasid ning sõlmküsimusi.

"Olen kindel, et Ursula von der Leyen moodustab tugevatest volinikest koosneva meeskonna, kes hakkab tegutsema Euroopa Liidu oluliste eesmärkide nimel," lausus peaminister Ratas.

"Samuti on mul väga hea meel, et seekord osutusid parimateks Euroopa Komisjoni ning Euroopa Keskpanga juhtide kandidaatideks naised," sõnas Ratas.

Peaministri sõnul on Eesti jaoks hea, et ülemkogu eesistujaks sai ka meie huve mõistev kandidaat.

"Charles Michel on väikeriigi esindaja, kellel on hea arusaam Eesti seisukohtadest ja ka julgeolekuoludest. Seda eriti arvestades, et Belgia on olnud Eestis nii NATO õhuturbe missiooni kui ka NATO lahingugrupi koosseisus. Minu hea ametikaaslane Michel on korduvalt käinud ka Eestis," sõnas Ratas.

Pühapäeva õhtul alanud 18-tunnised maratonkõnelused katkesid esmaspäeval kokkuleppeta, kui  Visegrádi riigid ja Itaalia, kes jagab idaeurooplaste rändeteemalist frustratsiooni, keeldusid Timmermansi toetamast. 

Tšehhi peaminister Andrej Babiš nimetas teisipäeval tippkohtumisele saabudes pehmemat rändepoliitikat ajava Timmermansi kandidatuuri täiesti vastuvõetamatuks. 

"Ta on alati ajanud rändepoliitikat, mis on meile vastuvõetamatu, seega on see mees täiesti vastuvõetamatu ja ma ei saa aru, miks Prantsusmaa, Hispaania, Hollandi ja Saksamaa peaministrid ei olnud suutelised sellest aru saama," lausus Babiš. 

Teised riigid, teiste seas Iirimaa, Läti ja Horvaatia, vastustasid Timmermansi põhjendusel, et nendega ei konsulteeritud korralikult Prantsuse-Saksa plaani osas, mis valmistati ette nädalavahetusel G20 tippkohtumisel Osakas.

Algselt toetas oma sotsiaademokraadist aatekaaslast Timmermansi kindlalt Hispaania peaminister Pedro Sánchez, kuid pärast hommikupoolseid kahepoolseid ja väikestes rühmades kohtumisi maeti hollandlase šansid lõplikult maha, ütlesid kaks kõnelustega lähedalt seotud allikat.

Tippametikohtade jaotamise muutis keerulisemaks maikuiste Euroopa Parlamendi valimiste järel killustunud EL-i poliitmaastik.

Paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP) ja vasaktsentristlik sotsialistlik fraktsioon kaotasid oma kombineeritud enamuse parlamendis. 

Liberaalid, kuhu kuuluvad ka Macroni toetajad, soovisid suuremat sõnaõigust tippametikohtade jaotamisel. 

Pikaleveniv kemplemine EL-i juhikohtade üle ei ole samas midagi uut: 2014. aastal läks nende täitmiseks vaja kolme tippkohtumist. 

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...