EL paneb paika õigusloome vajadused järgnevaks kaheks aastaks

EL-i nõukogu eesistujana kohtumist juhatanud eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas rõhutas, et digiteemad on Eesti jaoks olnud eesistumisajal väga olulisel kohal.

Pilt: Scanpix

EL paneb paika õigusloome vajadused järgnevaks kaheks aastaks

EL-i nõukogu eesistujana kohtumist juhatanud eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas rõhutas, et digiteemad on Eesti jaoks olnud eesistumisajal väga olulisel kohal.

Euroopa Liidu (EL) esmaspäevasel üldasjade nõukogul Brüsselis valmistati ette detsembris toimuvat Euroopa Ülemkogu, arutati EL-i 2018. aasta tegevusplaani ning kolme EL-i institutsiooni ehk nõukogu, komisjoni ja parlamendi ühisdeklaratsiooni, mille eesmärk on kokku leppida nii tuleval aastal kui ka  2019. aasta esimesel veerandil  kiiret käsitlemist vajavas õigusloomes, vahendas BNS.

Kohtumisel kiideti heaks EL-i küberjulgeoleku strateegia järeldused ning digimõõtme edendamine EL-i arengukoostöös. EL-i nõukogu eesistujana kohtumist juhatanud eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas rõhutas, et "digiteemad on Eesti jaoks olnud eesistumisajal väga olulisel kohal. Hiljuti Euroopa Komisjoni poolt uuendatud küberjulgeoleku strateegia arvestab küberteemadega erinevates eluvaldkondades ning detsembri üldasjade nõukogus saame tutvuda juba konkreetsete tegevusplaanidega". Ta lisas, et kavas on luua ka vastavate kompetentsikeskuste võrgustik. „Laiema digitaalteema toomine EL arengukoostöösse annab aga võimaluse tõhusamalt kaasa aidata arengukoostööriikide igapäevaelu edendamisele,“ tõdes Maasikas.

Euroopa ministrid kiitsid heaks ka kolmandate riikide kodanike Schengeni piiriületusinfot puudutava määruse. Eriesindaja sõnul on see “oluline samm tugevdamaks EL-i välispiiri kontrolli, see kontroll tähendab suuremat turvalisust ja Schengeni ruumi paremat toimimist”.

Euroopa Komisjoni järgmise aasta tööprogramm puudutab nii tööhõivet, majanduskasvu kui digitaalset ühisturgu, samuti küberjulgeolekut, rändepoliitikat ja EL-i rolli rahvusvahelisel tasandil. Tööprogramm lähtub aastateks 2014-2019 seatud prioriteetidest ning Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri esitatud kümnest tegevusvaldkonnast. Pärast tänast kohtumist algavad Euroopa parlamendi, nõukogu ja komisjoni läbirääkimised järgmise aasta seadusandlike prioriteetide kokkuleppimiseks.

Koos järgmise eesistujariigi Bulgaariaga esitles Maasikas 2018. aasta Euroopa poolaasta tegevuskava, milles on kirjas majanduskasvu prioriteedid järgmiseks aastaks. Lisaks avaldatakse samal ajal ka häiremehhanismi ning tööhõive aruanded ja euroala soovituste eelnõu.

Mitmeaastane finantsraamistik on kõne all töölõunal Komisjoni voliniku Günther Oettingeriga ning pärastlõunal on 27 liikmesriigi üldasjade nõukogu, kus EL-i pealäbirääkija Michel Barnier annab ülevaate Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise läbirääkimiste hetkeolukorrast. Nõukogu järel hääletavad ministrid Euroopa Ravimiameti ja Euroopa Pangandusjärelevalve uue asukoha üle. Praeguse seisuga kandideerib Euroopa Ravimiameti asukohaks 16 ja Pangandusjärelevalve asukohaks kaheksa linna. 

Laadimine...Laadimine...