Elering: Venemaa võib tulevikus süsteemiteenuste eest tasu küsida

"Venemaa peaks olema oma võrgu muutnud Balti riikidest sõltumatuks järgmise aasta alguseks," rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Pilt: Scanpix

Elering: Venemaa võib tulevikus süsteemiteenuste eest tasu küsida (2)

Toimetaja: Sandra Lepik

"Venemaa peaks olema oma võrgu muutnud Balti riikidest sõltumatuks järgmise aasta alguseks," rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Eesti elektrisüsteemi halduri Eleringi juhi Taavi Veskimäe sõnul kasvab ajas tõenäosus, et Venemaa küsib Balti riikidelt sageduse reguleerimise eest tasu, kuna Kaliningradi elektrisüsteemi tehtud investeeringud on teinud selle Baltikumist sõltumatuks, vahendas BNS. 

Kuna Balti riigid plaanivad 2025. aastal sünkroniseerida oma elektrisüsteemid Mandri-Euroopa sagedusalaga, on Venemaa rajanud Kaliningradi energiasõltumatuse tagamiseks kaks 160-megavatist veeldatud maagaasil põhinevat elektrijaama ja LNG ujuvterminali, mis võimaldab neid jaamu gaasiga varustada ka siis, kui torugaasi Leedust Kaliningradi enam ei liigu.

Lisaks võimsusele suudavad need pakkuda Kaliningradile ka süsteemiteenuseid ehk seni BRELL-i riikide vahel olnud elektrisüsteemide vastastikust sõltuvust enam pole.

Balti riikide, Venemaa ja Valgevene ühtses sünkroonalas toimub sageduse reguleerimine peamiselt Loode-Venemaa elektrisüsteemis asuvate elektrijaamade abil ning selle teenuse eest pole Eesti seni maksnud.

"Tõenäosus, et Venemaa võib esitada süsteemiteenuste eest arve Balti riikidele ajas kasvab. Ja ega see pole ka olemuslikult midagi valet, sisuliselt nad sageduse reguleerimise teenust meile osutavad," ütles Veskimägi BNS-ile.

Elering on hinnanud, et samade võimekuste väljaarendamiseks ja käigushoidmiseks kuluks umbes 30 miljonit eurot aastas.

Praegu maksab Eesti Venemaa elektrikauplejale Inter RAO piiriülese ebabilansi eest. Avatud tarne müügile ja ostule on kehtestatud hinnad ning kuigi bilanssi on paremini juhitud, on ühiku hind Eesti jaoks kasvanud.

"Venemaa peaks olema oma võrgu muutnud Balti riikidest sõltumatuks järgmise aasta alguseks. Kuid kindlasti on Kaliningradi opereerimine analoogselt Balti riikidega odavam osana suurest Vene süsteemist, kui eraldiseisva pisikese saarena," tõdes Veskimägi.

Tema sõnul on viimase kümne aasta jooksul töötatud süsteemselt Balti elektrisüsteemi sõltuvuse vähendamiseks Venemaa talitlusest: ehitatud on välisühendused Soome, Rootsi ja Poolaga ning siseriiklikud võrgud on muutunud tugevamaks.

"Täna saab Eesti elektrisüsteemi töös hoida ilma selleta, et Narvas oleks elektritootmine, veel mõni aasta tagasi polnuks see võimalik," ütles Eleringi juht ja lisas, et desünkroniseerimisega kõrvaldatakse viimane energiajulgeolekualane risk.

Balti riikide kolmepäevane blackout [täielik elektrikatkestus] maksaks Veskimäe sõnul sotsiaalmajanduslikult 2,3 miljardit eurot, mistõttu ei saa ta nõustuda väitega, et Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemist võiks pidada kalliks.

"Saame osa investeeringuid, mida peame tegema ka Venemaa võrgus edasi töötades, teha desünkroniseerimise projekti käigus ära Euroopa Ühenduse Rahastu (CEF) toel ja seega need kulud meie tarbijate võrgutasusse ei lähe. Eestis on sünkroniseerimiseks vaja uuendada olemasolevad kaks ühendust Lätiga ja ehitada juurde kolmas uus ühendus. Uue ühenduse ehitus algas just hiljuti ja Eesti elektritarbija raha ei kulu selleks investeeringuks sentigi," rääkis Veskimägi.

"Ka vanad Narva piirkonnast algavad ja Valga kaudu Lätti kulgevad liinid saame tänu sünkroniseerimise projektile uuendada suuresti euroraha toel ja seeläbi kujuneb nende uuendamine elektritarbija jaoks odavamaks võrreldes olukorraga, kus nende renoveerimiseks tuleks kasutada üksnes Eesti elektritarbija raha," ütles ta.

Sünkroniseerimise esimeses etapis teostatakse investeeringud, mis on vajalikud võrgu tugevdamiseks riikide sees. Kolm Balti süsteemihaldurit esitasid oktoobris CEF-ile ühise taotluse 432 miljoni euro saamiseks, millest Eesti osa on 187,7 miljonit eurot.

"See raha kulubki eelkõige kahe olemasoleva Eesti-Läti ühenduse uuendamisele. Sünkroniseerimise investeeringute teise ja kolmanda vooru üksikasjad selguvad hiljem. Nende sisu ei ole praeguseks kokku lepitud," rääkis Veskimägi.

Sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute teise etappi kuuluvad muuhulgas ka sageduse hoidmiseks vajalikud investeeringud ja kolmandasse etappi projekti edasises käigus kokku lepitavad investeeringud, sealhulgas need, mis on vajalikud Leedu ja Poola võrkude ühendamiseks.

Balti riikide Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimiseks valmistatakse ette kahte 12-tunnist eralduskatset, mis peaksid toimuma juunis. "Eralduskatse ettevalmistamine käib ja seotud erinevate riskide, sealhulgas küberriskide hindamine on väga kõrge tähelepanu all. Teeme selle vallas koostööd oma Läti ja Leedu kolleegide, asjasse puutuvate riigi institutsioonide kui ka välismaiste ekspertidega," ütles Veskimägi.

Mai lõpus katsetab Venemaa Kaliningradi lahtiühendamist Balti riikidest 72-tunnise katsega.

"Tahame erinevate testide läbi jõuda veendumuseni, et oleme ka perioodis 2020-2025 ehk enne mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimist võimelised vajadusel kolm Balti riik koos iseseisvalt saama hakkama," rääkis Eleringi juht.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatari sõnul on ootuspärane, et ka Venemaa desünkroniseerimiseks valmistub.

"See vajabki elektrisüsteemi täiustamist nii Balti riikides kui Venemaa ja Valgevene võrgus. Kogu senist koostööd ja kooseksisteerimist reguleerib süsteemihaldurite vaheline BRELL leping, mis sätestab ka infovahetuse ja tehnilise koostöö formaadi. Leping on seni töötanud hästi. Täna pole keegi teavitanud Balti riikide äralõikamisest," ütles Tatar BNS-ile.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...