Ene Ergma: PISA test ei peegelda meie tegelikku haridustaset

"PISA test annab võimaluse näidata kogu maailmale, et meil on siin Eestis väga andekad, toredad ja õpivõimelised inimesed, mis tähendab, et siia tasub investeerida. Ent põhikooli lõpetajate matemaatika teadmised on meil küllaltki nõrgad," lausus akadeemik Ene Ergma. "Midagi on ilusas pildis mäda."

Pilt: Scanpix
Haridus

Ene Ergma: PISA test ei peegelda meie tegelikku haridustaset

"PISA test annab võimaluse näidata kogu maailmale, et meil on siin Eestis väga andekad, toredad ja õpivõimelised inimesed, mis tähendab, et siia tasub investeerida. Ent põhikooli lõpetajate matemaatika teadmised on meil küllaltki nõrgad," lausus akadeemik Ene Ergma. "Midagi on ilusas pildis mäda."

Ergma märkis Tallinna TV saates "Mõtleme taas", et ta tahaks väga uskuda, et Eesti on muust maailmast kõvasti ees ja meie põhikooli õpilased teevad väga tublit tööd. Paraku on ta kogenud vastupidist. "Olen näinud ühe kutseõppekeskuse mitme aasta põhikoolilõpetajate vastuvõtu matemaatika testi tulemusi. Test olid 7. klassi tasemel ja seda tegi 700 õpilast. Neist ainult pooled olid suutelised testi ära tegema.  Seega on mul tunne, et midagi on ilusas pildis mäda."

Ergma lisas, et me ei analüüsi PISA teste selliselt, et vaataks, kas meil on piisavalt palju väga head rakenduserialadele minevat kontingenti.  Seda põhjusel, et ka seal ei saa enam olla väga madala haridustasemega inimesi.  "Näiteks autolukksepp pole enam see mees, kes lööb autole haamriga pihta. Selle eriala inimene peab täna teadma palju rohkem kui 20-30 aastat tagasi. Kui meil on aga suurepärased PISA testid, miks kutseõppeasutustesse astuv kontingent on nii nõrk? PISA testi peaks tegema hoopis tavalisel koolipäeval õpilastele ette teatamata. Nii saaksime teada reaalse olukorra."

Reaalteaduste roll peaks olema Ergma sõnul meie väikese riigi jaoks põhiline, kuna annab kõrgemat lisandväärtust ehk teadmiste mahukat tööd. "Oleme pikka aega olnud madala lisandväärtusega allhanke maa. See aeg hakkab lõpuks mööda saama, kuna tahame olla ju sama tasemega nagu Soome või Rootsi. Nemad on oma rikkust kasvatanud pea aastasadu, aga meie oleme väga vähe aega olnud ruumis ning peame ise oma rikkuse kasvatamise eest vastutama. Kahjuks ei ole meil ühtegi gaasi- ega naftatoru."

Eesti Rooma Klubi liikme Tiiu Kuurme hinnangul tuleb kasvatusteadusele PISA test kasuks. "Keelekasutuses on üks suur eksitus. Selle järgi mõõdab PISA test justkui haridust, tegelikult mõõdab ta antud ajahetke teadmisi kolmes valdkonnas ehk emakeeles, loodusteaduses ja võõrkeeles. Haridus iseeneses on äärmiselt avar, lai ja inimsuse humaniteediga kaasnev mõiste. Siit võibki sündida suur kahju. Kui väidame, et PISA mõõdab haridust, taandame ja madaldame hariduse tähendust. Taandame, et haridus on teatud kompleks formaalseid teadmisi."

Üliõpilaste tase on Kuurme andmeil katastroofiliselt alla käinud. "Peame tegelema kirjaoskamatuse likvideerimisega. Keel, milles kirjutatakse lõputöid on kohutav ja ahastama panev. Üliõpilaste lugemusest  ei julge üldse rääkida. Äärmiselt murelikuks muudab ka see, milliseks kujuneb erialase mõtlemise suutlikkus. Kvantiteedikesksest mõtlemisest tuleks vabaneda, täna on segamini aetud ebaoluline ja oluline. Pearahapõhine või vähene ülikoolide rahastamine pole õige. Väärtuste seast on kadunud õpitava sisu väärtus, ka akadeemilistes keskkondades."

Laadimine...Laadimine...