Ennet joodikvanematega lastest: süda nutab ja silmad peavad naerma

"Hakkab näitemäng, laps näeb, et kodus pole asjad korras aga emale-isale ei julge ta oma valu välja näidata, teeb rõõmsat nägu," kirjeldab psühhiaater Jüri Ennet alkoholiprobleemiga lapse siseheitlust, "veelgi rohkem jätkub näitemäng lasteaias või koolis. Süda nutab ja silmad peavad naerma."

Pilt: Scanpix

Ennet joodikvanematega lastest: süda nutab ja silmad peavad naerma

Triin Oja

"Hakkab näitemäng, laps näeb, et kodus pole asjad korras aga emale-isale ei julge ta oma valu välja näidata, teeb rõõmsat nägu," kirjeldab psühhiaater Jüri Ennet alkoholiprobleemiga lapse siseheitlust, "veelgi rohkem jätkub näitemäng lasteaias või koolis. Süda nutab ja silmad peavad naerma."

Alkohoolikust vanema tekitatud hingehaavad võivad jääda last saatma kogu eluks. Pidev lubaduste murdmine, pettumus ja puuduv turvatunne teevad psühhiaater Jüri Enneti sõnul tihti rohkem haiget kui alkoholiuimas antud kõrvakiil. Füüsilise vägivalla tagajärgi nähes palub vanem kaineks saades tavaliselt lapselt andeks, vaimne vägivald aga silmnähtavaid jälgi ei jäta. "Ma ei õigusta füüsilist vägivalda, aga psüühiline ebakõla võib tappa palju rohkem," sõnas Ennet.

Alkoholi tarbimine muutub Enneti sõnul kuritarvitamiseks hetkest, kui vägijoogi pruukimine hakkab põhjustama kehalist või sotsiaalset kahju ning see, kas kannatajaks on jooja ise või mõni tema lähedane rolli ei mängi. „Laps ja nooruk ei ole veel kehaliselt ja vaimselt täiskasvanud, ta ei ole karastunud, kindlameelne ja sihikindel vaid kaunis habras ja haavatav,“ kirjeldas Ennet, kelle sõnul võib vanema alkoholism vähemalt algstaadiumis lapsele palju suuremat kahju tekitada kui napsutavale emale või isale endale. „Last on kergem vigastada nii kehaliselt kui ka vaimselt ja sotsiaalselt.“

Psühhiaatri sõnul on peamiseks alkoholismi põhjuseks inimeste suutmatus kohaneda praeguse kiire elutempo ning tööl ja kodus pidevalt kasvavate pingetega. „Teatud etapil väike pitsikene rahustab lapsevanemat ja ta saab pingetest lahti,“ nentis Ennet. Nähes, kui lihtne on päevamured veiniklaasi või õllepudeli abiga unustada on aga endale teadmata astutud allakäiguteele. „Seda momenti on ka olemas, et inimesel on kerged lõhnad ja ta on rõõmsameelne,“ märkis Ennet. „Kui ta nii jääkski siis oleks kõik korras, aga kahjuks on see ainult etapp.“ Alkoholiuima taha varjatud probleemid ei kao aga kuhugi ning algne rõõmsameelsus muutub lõpuks ikka vägivaldsuseks. Alkohoolik ise saab psühhiaatri sõnul aga pahatihti viimasena aru, et napsutamine on kontrolli alt väljunud.

Lapsed otsivad psühhiaatri sõnul vanematelt eelkõige tuge ja turvatunnet. Alkohoolikust ema või isa on aga habras ja laps jääb oma probleemidega üksi. Väljaspoolset abi otsivad alkohoolikute lapsed Enneti sõnul harva. Kui probleemsest kodust pärit laps kuuleb koolis, kuidas klassikaaslased oma vanemaid kiidavad siis süvendab see lapse häbi- ja üksindustunnet ning laps hakkab kodust olukorda varjama. Ennet lisas, et ka kodus peab laps pahatihti oma muret ja kurbust varjama. "Hakkab näitemäng, laps näeb, et kodus pole asjad korras aga emale-isale ei julge ta oma valu välja näidata, teeb rõõmsat nägu," kirjeldas Ennet, "veelgi rohkem jätkub näitemäng lasteaias või koolis. Süda nutab ühte ja silmad peavad naerma."

Kuigi vanemliku tugisamba puudumine võib ka lapse alkoholist lohutust otsima panna, ei pea Ennet noorte üha suurenevates sõltuvusprobleemides ainult koduse tausta süüdistamist õigeks. "Kuigi isa ja ema eeskuju on tähtis, siis alkoholism laias laastus on ühiskondlik probleem," märkis psühhiaater ning lisas, et ühiskondlik hoiak ja eeskuju on ülimalt tähtsad.

"Eeskuju on kehv, paranemisruumi on kõvasti," nentis Ennet. Veel tõi psühhiaater olulise mõjutajana välja alkoholi reklaamid. "Alkohol on tulus äri ja  seal töötavad kapitalismireeglid," sõnas Ennet. "Inimeste hingevalu ja vaev kaupmeest ei huvita."

Tervise Arengu Instituudi (TAI) läbi viidud uuringu kohaselt kasvab iga neljas 13- kuni 15-aastane laps üles alkoholiprobleemiga perekonnas, seejuures on 33 protsenti 13- kuni 15-aastastest soovinud, et ema või isa lõpetaks alkoholi tarbimise.

Tallinna laste turvakeskuse juhataja Priit Siig soovitab vanema alkoholitarbimise pärast mures olevatel lastel ja noortel esimese sammuna kindlasti pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole.  Lastekaitsetöötaja kuulab alati lapse mure ära ja teab, milliseid samme järgmisena ette võtta. "Kui vanem on purjus peaga agressiivne ja lööb kas last või pereema, siis kindlasti peaks esimese asjana pöörduma politseisse," täpsustas Siig, "kui on mängus alaealised, siis teavitab politsei vastava piirkonna lastekaitsetöötajat ise."

"Kui laps kardab on võimalik läbi veebi ka  perekeskuse kaudu kas telefoni või interneti kaudu esmast nõustamist ja abi saada," märkis Siig ning lisas, et isegi lootusetuna tunduvast olukorrast on alati väljapääs ja abi palumist ei tohiks karta ega häbeneda.

Laadimine...Laadimine...