EPIK: Puue on aina vähem takistuseks, kuid omavalitsused peavad võtma suurema vastutuse

"Me näeme praegu, et omavalitsused ei ole veel valmis selleks, et võtta veel suuremat vastutust puuetega inimeste eest, aga tahaksime, et nad hakkaksid seda korralikult tegema seda, mis on täna sotsiaalhoolekande seaduses nende vastutuseks pandud," kinnitas Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht, et Eesti omavalitsused on tegelikult vastutuse kandmiseks võimelised.

Pilt: Albert Truuväärt

EPIK: Puue on aina vähem takistuseks, kuid omavalitsused peavad võtma suurema vastutuse (1)

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

"Me näeme praegu, et omavalitsused ei ole veel valmis selleks, et võtta veel suuremat vastutust puuetega inimeste eest, aga tahaksime, et nad hakkaksid seda korralikult tegema seda, mis on täna sotsiaalhoolekande seaduses nende vastutuseks pandud," kinnitas Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht, et Eesti omavalitsused on tegelikult vastutuse kandmiseks võimelised.

Eesti Puuetega Inimeste Koja arutelul kõlas kõige rohkem mõtteid sellest, kuidas kohaliku omavalitsuse tasandil koostööd abistajate ja puuetega inimeste vahel paremaks teha. "Küsimus oli ka selles, kuidas organisatsioonid oleksid ise piisavalt võimekad, et partneritena toimida," selgitas sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

Kõige rohkem on puudu teenustest, mis toetaksid puuetega inimeste toimetulemist kodus. Need olukorrad on sellised, kui on vaja näiteks koduhooldust, transporti või muud abi.

Puuetega inimeste eludes mängivad väga suurt rolli lähedased inimesed, kuid kõikidel puuetega inimestel ei ole kõrval toetavat perekonda või sõpru. "Siin tegelikult peakski kohaliku tasandi teenus tulema appi, mida kohalik omavalitsus täna ka seaduse järgi peab võimaldama," ütles Kuuse.

Toimetulek sõltub kohaliku omavalitsuse panusest

Ühe esimese sammuna tuleks sotsiaalhoolekande seaduse täitmine saada kohalikul tasandil üle terve riigi ühtlaseks. "Täna näeme, et omavalitsused tõlgendavad erinevalt seaduses ettenähtud kohustusi, et neil on päris suur autonoomia ja paljudele ei piisa ka ressursse," selgitas Habicht, et puudu on sotsiaaltöötajatest ja nende ettevalmistusest.

Kohalikel omavalitsustel on viimastel aastatel tulnud läbi teha suuri muudatusi, näiteks haldusreform ja asendushoolduse vastutuse võtmine. "Me näeme praegu, et omavalitsused ei ole veel valmis selleks, et võtta veel suuremat vastutust puuetega inimeste eest, aga tahaksime, et nad hakkaksid seda korralikult tegema, mis on täna sotsiaalhoolekande seaduses nende vastutuseks pandud," kinnitas Habicht, et Eesti omavalitsused on tegelikult vastutuse kandmiseks võimelised.

"Eesti 79 kohalikku omavalitsust on erineva palgega veel tänase päevani," selgitas Kuuse, et on vaja paremat teavitust ja ka pealehakkamist nende enda poolt.

Puuetega inimeste igapäevasteks muredeks on lisaks toimetulekuks vajalike teenuste vähesusele ka linnakeskkonna ligipääsetavus.

Linnakeskkonna ligipääsetavus hõlmab kogu planeeringut

Puuetega inimeste ligipääsetavus on valdkond, mis on terve linna keskkonna kujundamise küsimus. "See ei ole ainult sotsiaalhoolekande teema, see haarab endas ka seda, millised on meie ühistranspordi vahendid, teed, tänavad ja ka busside ooteplatvormid," tõi Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti sotsiaalhoolekande- ja terviseosakonna juhataja Uku Torjus näiteid sellest, et tegu on suuresti kõiki linnavaldkondi läbiva teemaga.

"See on üks suur väljakutse, kuidas me saame linna keskkonna muuta selliseks, et see oleks ka puuetega inimestele ligipääsetav," ütles Torjus. "See on töövaldkond, kus me areneme ja kus Tallinna linn annab endast parima. Kindlasti ei ole see praegu piisav," ütles Torjus.

Koostöös organisatsioonidega luuakse hoogsalt ka uusi ja paremaid teenuseid. "Koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega oleks meil võimalusi rohkem, sest puuetega inimesed teavad ise kõige paremini, mis teenuseid on rohkem vaja," selgitas Torjus.

Näiteks on Tallinna elanike poolt hästi vastu võetud omastehoolduse asendusteenus. "See on väga populaarne teenus, me oleme selle mahtu aasta aastalt suurendanud ja loodetavasti saame seda veel suurendada," kiitis Torjus. Ka transporditeenus on aasta aastalt mahu poolest suurenenud, sest puuetega inimeste arv kasvab ja ka nende vajadused kasvavad.

Praegu käib eluruumide kohaldamise projekt, mis on suures osas rahastatud Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest. Oma osa maksab ka Tallinna linn selleks, et inimene saaks oma kodus ise hakkama.

Puuetega inimeste vajadused on esiplaanil

Tänaseks on Riigikogus menetluses 13,5 miljonit eurot tõstmaks puudega laste toetusi. Eelnõu järgi plaanitakse tõsta sügava puudega laste toetus kolmekordseks alates järgmisest aastast. Keskmise ja raske puudega lapsetoetus tõstetakse kahekordseks võrreldes tänasega.

"See on olnud sotsiaalkomisjonis erakondade ühine mõistmine, et süsteem vajab täiendavat raha ja peredele toetuse võimaldamine oleks üks variant," ütles Kuuse.

"Rõõm on näha, et puuetega inimeste vajadused on esiplaanil," oli Kuuse positiivne. "See ei tähenda muidugi seda, et ainult toetustega saab läbi, sest inimeste mured tulevad väga suuresti pilti seal, kus erinevaid teenuseid ei saa," ütles Kuuse.

Ka puuetega inimeste võimalused töö tegemiseks on paranenud. "Töövõimereform on avaldanud positiivset mõju ja teisalt, kuna meil on tööjõupuudus, siis tööandjatel ei ole olnud lihtsalt enam muud pääsu, kui nad on pidanud oma töökohti ja töö sisu kohandama ka puudega inimestele," arutles Habicht.

Töötamist raskendab kvalifikatsiooni puudumine

"Keeruline on olukord nendele, kes on tööealised, aga kellel ei ole erialast haridust, sest haridusvõimalused puudega inimestele ei ole ka alati olnud väga head," ütles Habicht, et nende konkurentsivõime tööturul on madal mitte niivõrd puude tõttu vaid ka kvalifikatsiooni tõttu.

Täna õpib Eesti ülikoolides üle paarisaja ametlikult määratud puudega inimese. "Ka see on tegelikult suur muutus võrreldes 10 aasta taguse ajaga," ütles Habicht, et tänastel noortematel põlvkondadel on need võimalused suuremad kui varasemalt.

"Kindlasti ei ole veel päris nii, et igaüks saab õppida seda, mis teda huvitab ja seal, kus ta soovib," rääkis Habicht, et mõnikord tuleb õppeasutus valida selle järgi, kus elukoht paikneb, mitte meeldiva eriala järgi.

"Suures pildis on puue aina vähem takistuseks, aga sellest ei tohi aru saada, et meil on kõik valmis," ütles Habicht.

Kõige keerulisem on inimestel, kellel on mitu puudeliiki korraga ja kelle abivajadus on kompleksne ja kombineeritud. "Näiteks kui inimene vajab abi liikumisel, enese teenindamisel või ka suhtlemisel," kinnitas Habicht, et nende inimeste olukord on kindlasti kõige keerulisem.

Elukoht mängib suurt rolli toimetulekus

Eestis sõltub täna puuetega inimeste toimetulek ka elukohast. "Kui sa elad sellises piirkonnas, kus on halvad tanspordiühendused, vähe töökohti või nõrk omavalitsus, võib puue muutuda suuremaks takistuseks kui see seda tegelikult on," selgitas Habicht, et elades keskkonnas, kus abi ei ole piisavalt kättesaadav, võimendab see puudega inimese toimetulematust.

Ühtseks eesmärgiks on, et puuetega inimestel oleks igal pool võimalikult hea elada, sest ka puudega inimesel peab olema võimalus valida elukohta. "Nad peavad saama otsustada mitte ainult selle järgi, kus teenused on kättesaadavamad, vaid ka näiteks selle järgi, kus talle inimesena meeldib elada rohkem," ütles Habicht, et need valikud peaksid olema puudega inimestele samaväärsed nagu kõigile teistele meist.

Ühiskond on muutunud sallivamaks

"Võrreldes 10 aasta taguse ajaga, siis kindlasti on meie ühiskond muutunud sallivamaks ja puudega inimesed on ka rohkem pildil nii avalikus ruumis kui ka meedias," ütles Habicht rõõmustades, et need teemad ei ole enam niši teemad, vaid teiste ühiskonna probleemsete teemadega samamoodi pildil.

Mõnikord esineb ka tagasilööke. "Sellist mõistmatust tuleb ikkagi esile, justkui puudega inimesed peaksid olema eraldi või on ainult sotsiaalabi objektid," rääkis Habicht, et alati ei nähta nende panustamise võimekust või kardetakse, et nad on kuidagi ohtlikud.

Siia tõi Habicht näiteks hiljutise juhtumi Keilast, kus kohalik kogukond ei soovinud, et intellektipuudega inimeste kodu rajataks nende rajooni. "See on küll inetu tagasilöök, kuid suures pildis oleme muutunud tolerantsemaks."

"Mida rohkem me räägime puuetega inimestest ja mida paremaks ja ligipääsetavamaks teeme linnakeskkonna, seda rohkem on puuetega inimestel võimalusi ka meie keskel olla," ütles Torjus, et inimeste suhtumine on muutunud positiivsemaks. "Kui küsimus on näiteks abistamises ratastooliga inimest, siis ikka on näha, kuidas inimesed appi tõttavad," ütles Torjus.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...