ERAKONNAD: Eestist peab saama kasvava rahvaarvuga riik

Laste sündi ja kasvatamist soodustaksid tasuta lastaiakoht ja huviring ning soodne eluase peredele, leiavad riigikokku kandideerivad erakonnad. Vaata, milliseid ideid poliitikud on veel välja pakkunud!

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

ERAKONNAD: Eestist peab saama kasvava rahvaarvuga riik

Laste sündi ja kasvatamist soodustaksid tasuta lastaiakoht ja huviring ning soodne eluase peredele, leiavad riigikokku kandideerivad erakonnad. Vaata, milliseid ideid poliitikud on veel välja pakkunud!

Õppida tuleks ka paarisuhet


Heli Künnapas, Vabaerakond


Vabaerakonnas näeme, et laste sünnitamist toetatakse juba päris hästi, kuid sellest olulisem on edasine lastekasvatamise toetamine. Sünd on vaid üks hetk, millele järgneb umbes 18 aastat kasvatamist. Kasvatamise puhul sõltub praegu väga palju sellest, millises Eestimaa omavalitsuses laps on sündinud, õigemini – sisse kirjutatud. Sellise ebavõrdsuse vähendamiseks toetame riiklikult tasutud lasteaia ning ühe tasuta huviringi tagamist kõigile lastele. Laste olukorda parandavad kindlasti ka lapsevanemlike oskuste ning paarisuhte alaste koolituste kättesaadavus. Kui autojuhiloa  saamiseks tuleb läbida põhjalik koolitus ja eksam, siis lastekasvatusega võib pea igaüks tegelema hakata. Nii on arusaadav, et paljudel meist jääb oskustest puudu. Samuti võtame paarisuhte puhul esmalt üle mudelid, mida oleme lähiümbruses näinud ja mis ei pruugi olla kõige targemad. Nii tuleks nii vanemlust kui ka paarisuhet õppida. Praegu pole need koolitused kõigile kättesaadavad ning on lisaks väga kallid. Vabaerakond toetab võimaluste loomist. Laste sündivuse puhul on oluline turvatunne ja teadmine, et on võimalik lapsed üles kasvatada. Meile on oluline, et peredel oleks võimalik endale kodu soetada. Toetame lasterikastele peredele riiklikult tagatisega kodulaenu ning autoliisingut. Loomulikult on olulised kõik perekonnad, kuid lasterikastel peredel on juba praegu väga keeruline kodulaenu saada, sest sissetuleku arvestamisel jaguneb see suurema arvu pereliikmete peale kui väiksemal perekonnal. Suurema kodu soetamine on aga probleemiks just pere suurenemisel.


Tasuta kodu meie kellelegi ei luba, sest selliste lubaduste täitmiseks tuleb teisest kohast nii palju makse tõsta, et kodanik ikka kaotaks. Meie toetame pigem töötamiselt maksude alandamist, mis jätaks töötavale inimesele rohkem raha kätte ning seega muudab ka kodu soetamise võimalikumaks.

 

 

Laste kasvatamise vastutus jaotugu vanemate vahel võrdsemalt


Riina Sikkut, tervise- ja tööminister, SDE


Lapse- ja peretoetused on sotside eestvedamisel viimase viie aasta jooksul oluliselt tõusnud ning see on aidanud vähendada laste vaesust kolm korda. Rahvastikuteadlased on välja toonud kasvanud toetuste otsese positiivse mõju sünnikäitumisele. Eelmisel aastal kasvas üldine sündide arv 500 lapse võrra võrreldes 2017. aastaga ning kõigist sündidest oli kolmandaid lapsi viiendik.


Lapsetoetuste tõusuga tuleb jätkata, kuid senisest rohkem tuleb tähelepanu pöörata kindlustundele, et lapsed ka terve ja rõõmsana üles kasvaksid. Lapsed peaks jõudma eriarstile nädalaga. Samuti peame väga oluliseks pakkuda kõigile tasuta lasteaiakohta ehk võrdset ligipääsu alusharidusele, samuti ligipääsu tugevale haridusele ja huviharidusele.


Senisest rohkem tuleb riigil panustada ka pereelu toetamisse nii, et vastutus jaguneks mõlema vanema vahel, sest mõlema vanema aktiivne osalemine lapse kasvatamises mõjub hästi peresuhetele, lisaks on siis tõenäolisem järgnevate laste sündimine. Vajalikud on ka vanemaharidusprogrammid, perenõustamine ja -teraapia. Mitmeid selliseid teenuseid riik juba pakubki, kuid sotside eesmärk on parandada nende kättesaadavust üle Eesti.


Noorte iseseisva elu alustamise lihtsustamiseks tahame luua noorte tuleviku fondi, kuhu lapse täisealiseks saamiseni koguvad riik ja lapsevanemad raha, mida elluastuja saab kasutada näiteks haridustee jätkamiseks või eluaseme soetamiseks.


Eluasemepoliitika riiklikku suunamist peame õigustatuks turutõrkepiirkondades, eelistatult väiksemates maakonnalinnades ja keskusasulates, kus soovime jätkata üürielamute programmiga. Noorele perele kodu rajamiseks maapiirkonnas pakume elamuasemelaenu jaoks Kredexi käendust, suurendame käendusmäära 40 protsendile ja toetame peresid omafinantseeringu maksmisel. Lisaks toetame korterelamute renoveerimist maapiirkondades. Tõstame toetuse osakaalu väljaspool Tallinna ja Tartut 50 protsendile.

 

 

Elatisraha peab jõudma üksikvanemateni

 

Olev-Andres Tinn, erakond Eestimaa Rohelised


Rohelised näevad iibe küsimust ja laste olukorda laiemalt kui pelgalt finantsilised meetmed, nagu lastetoetused ja vanemahüvitis. Roheline maailmavaade ja meie väärtustel põhinev poliitika tekitab laste saamiseks vajaliku kindlustunde, et Eesti on ka tulevikus hea riik, kus elada. Üleminek taastuvenergiale ja mahepõllundusele, kaugtöö soosimine, kodanikupalga sisseviimine – teeme kõik, et meie ja meie lapsed saaks elada elurõõmsas ja tervislikult, loodusega kooskõlas arenevas riigis.


Vanemahüvitise süsteem on Eestis juba väga heale tasemele arendatud, kuid sealjuures on piisava tähelepanuta jäänud teised tugisüsteemid, nagu üksikvanemate, vaesuses elavate laste ja erivajadustega lastega perede toetamine. Meie programm näeb ette senisest oluliselt suuremat riigipoolset toetust ka peredele, kellel ei ole kõik plaanipäraselt läinud. Kindlasti tuleb parandada tugispetsialistide kättesaadavust erivajadustega lastele. Kindlustame, et elatisraha jõuab üksikvanemateni ja pahatahtlikult elatise maksmisest kõrvalehoidjatele rakendatakse karistusseadustikus ettenähtud sunnimeetmed. Pakume peredele rohkem vajalikku psühholoogilist nõustamist ning pereteraapiat. Ühtlasi peaksid vanemad saama soovi korral osalise koormusega töötada või kutsuda lapse hoidmiseks appi sugulasi ja tuttavaid kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Selleks eraldame omavalitsustele raha ja aitame välja töötada põhimõtted, kuidas lapsehoidmist kompenseerida nii, et laps oleks hoitud ja vanemad saaksid töötada.

 

 

Suurperede toetus kerkigu 500-600 euroni kuus


Tanel Kiik, Keskerakond


Keskerakonna juhitud valitsuse üks prioriteet on Eesti rahvaarvu tõus. Rõõmustav on, et Eestisse tagasipöördujate arv on viimastel aastatel selgelt kasvanud. Samuti on tõusnud sündide arv. Suurima osa lisasündidest moodustasid just pere kolmandad lapsed. Olulise panuse sellesse on kahtlemata andnud 300-eurone lasterikka pere toetus, mis hakkas kehtima 2017. aasta 1. juulist. Võrreldes 2017. aastaga sündis 2018. aastal kolmandaid lapsi juba üle 500 võrra rohkem. Positiivset mõju on avaldanud seejuures ka Eesti inimeste sissetulekute tõus, viimaste aastate kiire majanduskasv ja madal töötuse määr, mis tõstavad noorte perede kindlustunnet tuleviku suhtes.


Esimese ja teise lapse toetus peab jõudma praeguse 60 euro tasemelt 100 euroni. Samuti soovime tõsta lasterikka pere toetuse 3-6 lapsega peredele 500 euroni ning seitsme ja enama lapsega peredele 600 euroni kuus. Kuna stabiilne eluase on pere planeerimisel väga oluline, tuleb meil aidata noori elamispinna soetamisel. Selleks anname noortele peredele võimaluse saada oma kodu ostmiseks eluasemelaenu riigi käendusel ning ilma kohustusliku omafinantseeringuta. Samuti jätkame munitsipaalelamuehitust. Jüri Ratase valitsuse otsused on avaldanud positiivset mõju meie inimeste heaolule ning riigi regionaalselt tasakaalus arengule. Eesti elanike arv tõusis 2017. aastal 0,3% võrra ning 2018. aastal 0,4% võrra. Töötame ka edaspidi selle nimel, et Eesti oleks kasvava rahvaarvuga riik.

 

 

Suurperedele võiks kehtida sõidukitoetus


Liina Normet, Eesti 200 aseesimees


Selleks, et lapsi rohkem sünniks ja iive tõuseks, on peredele vaja  turvatunnet. See tähendab, et haridus oleks hea kõikides astmetes. Et huviringid ja sportimisvõimalused oleksid kodu lähedal. Praegu kehtiv vanemahüvitise süsteem tuleb uuesti korda teha. Viimane muudatus tekitas seisu, kus naised ei tohiks kohe pärast ülikooli lõpetamist lapsi saada, sest peavad kaks aastat töötama teenimaks välja korralikku vanemahüvitist. Samuti ei tohiks järjestikku lapsi saada, kui nende vanusevahe jääb üle 2,5 aasta. Siis peab jällegi naine kaks aastat töötama. Eesti 200 teeb vanemahüvitise korda ja lisab õiguse veel teistele pereliikmetele, näiteks vanaemale jääda vanemahüvitisele.
Samuti kannatasid aastalõpus lapsepuhkusele jäänud naised. Eesti 200 tegi uuringu, kus vastas 50 naist, kes kannatasid maksusüsteemi vea pärast. Keskmine kaotatud summa on 450 eurot. Eesti 200 loob riigi, kus reageeritakse kiiresti ja individuaalselt ka väiksemate gruppide probleemidele. Praegu ei tee riik midagi selleks, et selline karjuv ebaõiglus likvideerida. Eesti 200 programmis on kirjas, et pank peaks arvestama kõiki peretoetusi kui sissetulekut. Praegu arvestatakse neid vaid 300 euro ulatuses. Kuid näiteks kolme lapsega pere toetus on üle 500 euro, aga pank seda ei arvesta ning laenu saamine on keeruline. Eesti 200 leiab, et kaaluda võib ka esimese sissemakse toetamist. Kehtestame suurperele alates kolmandast lapsest sõidukitoetuse analoogselt elektriautode ostutoetusega.

 

 

Psühholoog ja logopeed olgu vajadusel alati kättesaadavad


Riina Solman, erakond Isamaa


Noored pered vajavad majanduslikku kindlust, teiseks paindlikke teenuseid ja kolmandaks üldist turvatunnet, et neid on kogu lapse elu jooksul vajalike teenuste ja võimalustega toetatud. Lapsetoetused ja vanemahüvitised on meil paindlikud ja rikkalikud, see on toonud juba ka välismaalt eestlasi tagasi. Varsti jõustuvad veel paindlikumad süsteemid, mida pered on pikalt oodanud.
Lastehoiukohtade jaoks ja selleks, et vanematel oleks võimalik eri  aegadel tööl käia, on riik toetanud ettevõtjaid ja omavalitsusi. Seda tuleb jätka.


Vanem peab tundma, et ka lapse huviharidust toetatakse. Kui tal on lapsega probleeme, peaks näiteks tugiteenused – psühholoogid, logopeedid jne – olema käepärast. Juba praegu hoolitseb riik, et erivajadustega lastele jätkuks teenuseid ja vanematele oleksid kättesaadavad vanemlusprogrammid. Seda suunda peab hoidma.


Omavalitsustel on kohustus jälgida oma eluasemepoliitikat ja pakkuda haavatavatele gruppidele ka eluaset. Selleks on riik käivitanud üürielamuprogrammi ja see jätkub. Ainulaadne näide on Türi vald, mis eelmise aasta lõpust lõi noortele peredele täiendava stiimuli. Vald on nõus 20 protsenti kinni maksma, kui noored asuvad sinna valda elama.

 

 

Kas rohkem lapsi on vaja laastava tööstuse tarbeks?


Mihkel Kangur, Elurikkuse Erakond


Esiteks peame küsima, miks on laste sündide kasv vajalik. Kas selleks, et toota odavat tööjõudu loodust laastava tööstuse tarbeks? Sest selline vastuolu vaatab praegu vastu riiklikest poliitikatest. Eesti keele ja kultuuri hoidmise küsimus pole seotud laste arvuga, vaid neile antava haridusega. Haridusinvesteeringud on olnud meil aga jätkuvalt väga madalad. Vaid hea haridus tooks inimesed välja madala palga lõksudest. Valitsevate parteide suutmatus tagada hea haridus kõigile lastele seab paratamatult ohtu ka meie kultuuri elujõulisuse. Samuti peame vaatama, millisesse looduskeskkonda lapsed sünnivad. Kuna laste tervis ja heaolu on otseselt seotud looduse seisundi ja sellega kontaktis olemise kvaliteediga. Taas peame vaatama, kuidas käituvad riiki juhtivad parteid, kes lasevad täiesti rahulikult hävitada loodust, mis peaks tagama meie laste tulevase heaolu. Siit omakorda kerkib aga üles ka lahendus. Lõpetame sõja looduse vastu, tagame lastele julge ja turvalise tuleviku, siis sünnivad ka lapsed. Ökoloogiat tundvad inimesed teavad, et stressirikkas keskkonnas on loomade pesakonnad väiksemad. Samuti on inimestega.


Eestis on liialt keskendutud kodu omamise poliitikale. Toetama peaks hoopis üürimajade rajamist, kus noortel oleks võimalik soodsalt oma elu alustada ja siis liikuda vastavalt oma vajadustele edasi. Kuid ennekõike vajavad noored pered majanduslikku kindlustunnet. See koos keskkonnastressi vähenemisega toob ka lapsed majja.

Laadimine...Laadimine...