Erinevate viirustega seotud haigestumiste arv on kasvama hakanud

Terviseameti teatel on eelnevate nädalatega võrreldes hakanud kasvama erinevate viirustega seotud haigestumiste arv, kuid domineerivat viirust ei ole veel võimalik määrata.

Pilt: Scanpix

Erinevate viirustega seotud haigestumiste arv on kasvama hakanud

Terviseameti teatel on eelnevate nädalatega võrreldes hakanud kasvama erinevate viirustega seotud haigestumiste arv, kuid domineerivat viirust ei ole veel võimalik määrata.

Lõppenud aasta viimastel ja alanud aasta esimestel päevadel pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3326 inimest, neist üle poole olid lapsed.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 252,8. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Viljandi-, Tartu- ja Pärnumaal ning Ida-Virumaal.

Eelnevate nädalatega võrreldes on hakanud kasvama erinevate viirustega seotud haigestumiste arv, kuid domineerivat viirust ei ole veel võimalik määrata.  Gripiviirustega seotud haigestumisi registreeriti laste ja noorukite seas, paragripiviirusega - vanemaealiste seas, RS-viirust kinnitati väikelastel vanuses kuni 3 eluaastat.

Gripitaolisi haigestumisi registreeriti 106 korral.  Laboratoorse kinnituse said üks A gripiviirus, alatüüp A(H1N1)pdm09 ning kuus B gripiviirust. Ulatuslikust gripiviiruse levikust veel rääkida ei saa, kuna registreeritakse üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte, kuid lähinädalatel on oodata gripiviirustega seotud haigestumiste arvu tõusu.     

Hooaja algusest on laboratoorselt kinnitatud kaheksa A gripiviirust ning kümme B-gripiviirust. Kokku alatüpeeriti neli A gripiviirust, neist kõik olid A gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09. 

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hinnati grippi haigestumuse intensiivsust keskmiseks Hollandis, Soomes, Maltas ja Põhja-Iirimaal. Ülejäänud Euroopa regiooni  riikides oli haigestumuse intensiivsus madal. 

Laadimine...Laadimine...