ETTEVÕTJA: Sotsiaalsema riigi poole liikumine on paratamatu!

"Ettevõtjad, kes on harjunud maksimaalse kasumiga, lihtsalt ei talu, et neilt võetakse midagi ära, aga see on paratamatu sotsiaalsema riigi poole liikumisel," ütleb maaettevõtja Urmas Laht. Majandusteadlase Olev Raju sõnul on osa ettevõtjaid harjunud kasvuhoonetingimustega.

Pilt: Scanpix

ETTEVÕTJA: Sotsiaalsema riigi poole liikumine on paratamatu! (1)

Virkko Lepassalu

"Ettevõtjad, kes on harjunud maksimaalse kasumiga, lihtsalt ei talu, et neilt võetakse midagi ära, aga see on paratamatu sotsiaalsema riigi poole liikumisel," ütleb maaettevõtja Urmas Laht. Majandusteadlase Olev Raju sõnul on osa ettevõtjaid harjunud kasvuhoonetingimustega.

"Ettevõtjad on meil harjunud olema pühad lehmad, aga nad peavad saama aru, et endised ajad ei tule enam kunagi tagasi," räägib majandusteadlane Olev Raju. Tema sõnul ei sea ettevõtjaid surve alla mitte ametisoleva valitsuse majanduspoliitika, vaid euroliidu majanduskeskkond.

Paanika: hukatud on püha lehm

Opositsiooni, aga ka paljude ettevõtjate üks põhietteheidetest valitsuse suunas kõlab, et valitsus on ära hukanud Reformierakonna püha lehma ehk kõige enam välismaistele suurkontsernidele maksimaalset kasumit tootnud maksusüsteemi. Süsteemi, mis on muutnud meid näruste palkadega tööjõuga koloniaalmaaks.

Uue valitsuse saavutusena hakkavad pangad ehk krediidiasutused esmakordselt maksma kasumilt tulumaksu avansilisi makseid määraga 14%, mis jätab rohkem raha Eestisse.

Kui Ratase valitsus pani pangad rohkem ühiskonda panustama, siis Reformierakonna valitsuste ajal nuheldi maksukoormuse tõusud tavaliste tööinimeste kaela, sest peamiselt tõsteti tarbimis- ehk kaudseid makse, nagu näiteks aktsiise. 2009. aastal kasvas maksukoormus aastaga lausa 3,8% ning jõudis Reformierakonna juhtimisel 35%-ni SKT-st. Ratase valitsus on tõstnud maksukoormust vaid 0,6% ning loonud astmelise maksuvaba miinimumi süsteemi, mis jätab tavalistele töötajatele rohkem raha kätte. Urmas Lahe sõnul jäi näiteks kütuseaktsiisi tõus aga põllumehe jaoks ju ära.

Sea ja käo pulmad

"Kett on nii tugev, kui tugev on tema kõige nõrgem lüli," ütleb Olev Raju. Sellest vihjest võib välja lugeda, et kõige valjemad nurisejad ei pruugi olla kõige tugevamad.

"Taasiseseisvumise järel loodi Eestis ettevõtetele kasvuhoonetingimused. Juba siis ütlesin, et ega need tingimused seoses meie astumisega euroliitu ei saa kuidagiviisi säilida," räägib Raju. "Kes on nüüd harjunud väga mugava eluga, eks need on loomulikult närvis. Paraku tuli see mugavus lihtsa inimese arvelt, kes oli valmis piltlikult öeldes kartulikoori sööma, aga praegustes tingimustes ei saa tööinimesse enam vanamoodi suhtuda."

Seoses euroliidu tööturuga tunnetavad ettevõtjad palgatõusu survet, kuigi 2009. a paiku neelati nurinata alla Reformierakonna suured maksutõusud.

Teiseks on Raju sõnul mõne ettevõtja nurina taga ka poliitiline võitlus ehk meedia kaudu võimendatud soov praegune valitsus maha võtta. Selleks üritatakse laulatada EKRE-t ja Reformierakonda, kes äsja teineteist palavalt vihkasid.

Raju sõnul unustatakse kahjuks, kes oli Eestis viimase kümne aasta põhiline maksutõstja – Reformierakond. Samuti võib nurina taga Raju sõnul märgata Reformierakonna mõnegi suursponsori kätt – eriti mis puudutab alkoholiaktsiisi, kus õlled löögi alla satuvad.

 

Osa ühiskonnast on valmis nõrgemaid aitama

"Üks osa ühiskonnas on väga valmis nõrgemaid järele aitama," nendib Urmas Laht. Ta tuletab meelde näiteks jõuluaega, kui ikka püütakse midagi korjanduskasti poetada.

Lahe sõnul tunneb ta Rakveres mõndagi inimest, kes teenib Eesti mõistes korralikult ehk 2000 euro kanti kuus. Nende jaoks oleks lamendi löömine 30 euro pärast, millest uus tulumaksusüsteem nad ilma jätab, lihtsalt naljakas.

Nobeli majandusteadlase Joseph Stiglitzi sõnul on neoliberalismi põhiidee, et majandus toimib riigi sekkumiseta, ümber lükatud. Ka Eesti uus valitsus on loobunud vananenud majandusteooriast.

"Teist sellist riiki, kus neoliberalismi on praktiseeritud sellisel kujul nagu meil, maailmas ei teagi," ütleb ettevõtja, Ühistu Eesti Lihatööstus esimees Urmas Laht. "USA-s on umbes 10 cm paksune majandusse sekkumise regulatsioonide pakk. Mis meil on sinna vastu panna? Eesti häda on olnud, et meie liberaalsus on pühendatud teatud kitsa grupi maksimaalsele kasumile."

 

EKSPERT: Valitsustel on aeg miinimumpalku kahekordistada

"Paljudes juhtivates majandusriikides, eriti USA-s, Jaapanis, Saksamaal ja ka mujal eurotsoonis on hädasti vaja valitsuse otsest sekkumist palkade kujunemisse, eriti madalapalgaliste töötajate puhul," kirjutab The Economisti endine peatoimetaja Bill Emmott.

"Järsu palgatõusuta jätkab populism võidukäiku ja suurem osa lääne majandusest jääb aeglase kasvu kätte virelema," lisab Emmott.

"Miinimuplaga tõusuta jätkab kasvu ebavõrdsus, ja seda mitte ainult sissetulekus ja rikkuses, vaid ka poliitilises sõnaõiguses ja mõjuvõimus," kirjutab Emmott arvamusportaalis Project Syndicate. "Jätkub ka kiusatus rakendada lühinägelikke lahendusi, nagu piiride sulgemist, ja protektsionismi."

Siiski tundub Emmotti sõnul ettepanek, et valitsused peaksid otseselt sekkuma ja tõstma lihttöö hinda, paljudele naeruväärsena. "Küsitakse, et kas ma ei tea, et kõrgemad miinimumpalgad suurendaksid tööpuudust. Kas ma ei ole kuulnud nn robotite võidukäigust ja automatiseerimise töökohti hävitavast mõjust? Kas ma ei usu turulahendusi?" loetleb Emmott skeptikute esitatud küsimusi.

Emmott kinnitab, et on kõigi murede ja küsimustega kursis, kuid sellest hoolimata veendunud, et poliitika peab olema kohandatud olukorrale ja kajastama erinevate ühiskonnagruppide valikuid. "Praegustes tingimustes, arvesse võttes "mahajäetute" huvisid, on mõeldav ja võib-olla isegi paratamatu, et kunagi mõeldamatu lahendus võiks olla õige," märgib Emmott.

Valitsustel on Emmotti hinnangul aeg muutuda julgeks. "Fiskaalpoliitika – maksude langetamine ja avalike kulutuste tõstmine – on liiga piiratud kõrge valitsusvõla poolt, et see saaks nõudlust stimuleerida, ja nende meetmete kasutamine rikkuse ümberjaotamiseks on loonud vaid uusi probleeme," nendib Emmott.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...