Euroopa innovatsioonipealinnade konkursil võitis Tallinn hõbemedali

Tallinn esitles end Lissabonis võistlusel tõelise e-ühiskonnana, kus kogu asjaajamine on võimalik internetis, lisaks paigana, kus roheline ja tervislik eluviis on inimõigused, ning linnana, kus ühised üritused ühendavad naabreid ja kogukondi.

Pilt: Ain Saarna

Euroopa innovatsioonipealinnade konkursil võitis Tallinn hõbemedali

Tallinn esitles end Lissabonis võistlusel tõelise e-ühiskonnana, kus kogu asjaajamine on võimalik internetis, lisaks paigana, kus roheline ja tervislik eluviis on inimõigused, ning linnana, kus ühised üritused ühendavad naabreid ja kogukondi.

Möödunud nädalal kuulutati maailma ühe suurima tehnoloogiakonverentsi, Lissabonis toimuva Web Summiti raames välja Euroopa innovatsioonipealinna konkursi parimad. Tallinn saavutas koos Tel Aviviga Pariisi järel auhinnalise teise koha (Runner-Up Prize) ja eripreemia 100 000 eurot. "Kavatseme kasutada preemiaraha uute innovaatiliste ideede rakendamiseks ja kohalike kogukondade paremaks kaasamiseks linna juhtimisse," ütles linnasekretär Toomas Sepp.

Tallinn on toetanud nii juhita busside-autode, pakirobotite kui ka taksojuhtidega võrdsetel tingimustel sõidujagamise kasutuselevõttu. Žürii tõstis esile, et Tallinn on tõeline e-ühiskond, mis mitte ainult et pakub uuenduslikke ideid, vaid ka rakendab neid, ja neil on konkreetsed kasutajad. "Lisaks meeldis see, et Tallinn on terve elustiili linn, mis hoiab keskkonda ja hoolitseb elanike tervise eest," selgitas Sepp. "Samuti on linn loonud teiste uuenduslikele ideedele hea kasvupinnase. Nii on see tunnustus kõigile, kes on aidanud luua nüüdisaegset Tallinna – ettevõtjatele, kodanikuühendustele, ülikoolidele ning riigisektorile."

Võitjast palju ei erine

Tallinn esitles end Lissabonis võistlusel tõelise e-ühiskonnana, kus kogu asjaajamine on võimalik internetis, paigana, kus roheline ja tervislik eluviis on inimõigused, ning linnana, kus talgud ja näiteks lillepeenarde rajamine ühendavad naabreid ja kogukondi.

Linnapea Taavi Aasa sõnul aitab kõrge koht kaasa Tallinna tuntuse kasvule. "Kindlasti aitab see tunnustus muuta Tallinna rahvusvaheliselt veelgi tuntumaks ja atraktiivseks nii omadele kui ka välismaa talentidele ning kogukondadele mõttes sidusamaks ja õnnelikuks," lausus Aas. "Konkurss oli väga esinduslik, sellel osales rohkem kui 30 linna kõikjalt maailmast. Meil on äärmiselt hea meel, et Tallinna linnas aset leidnud uuendusmeelsed tegevused äratasid nii suurt tähelepanu."

2017. aasta Euroopa innovatsioonipealinna tiitel ja miljoni euro suurune preemia läks sel korral Pariisile, 2024. aasta suveolümpialinnale. "Pariis sai tiitli eriti laste ja noorte kaasamise eest linna nüüdisaegseks ehitamisel. Ka Tallinnal on oma noortevolikogu, mille arvamust linn otsustamisel kuulda võtab," mainis Aas. "Pariisi ambitsiooniks on saada FabCity linnaks, kus paikneb suur idufirmade linnak, mis julgustab kodanikke ja ettevõtjaid algatama uuenduslikke projekte. Sarnaselt on Tallinnal olemas oma loomeinkubaator ja Ülemiste loomelinnak. Innovatsioonipealinnu valitakse igal aastal ja kaalume ka järgmisel aastal osalemist."

Meeldiv üllatus

Tallinn kandideeris innovatsioonipealinnaks esimest korda. "Eks see ole loomulikult üllatus, et jõudsime esimese korraga nii kõrgele kohale," ütles Aas. "Katsusime teiste kogemustest õppida, et mis on hindajatele kõige olulisem. Varem oleme olnud kultuuripealinn, rohelise pealinna valimistel oleme kaks korda pääsenud viimasesse vooru ja viis korda on meid valitud maailma seitsme parima kogukonna hulka."

2017. aasta Euroopa innovatsioonipealinna konkurss kuulutati välja märtsis. Sel aastal kandideeris 32 linna 17 riigist, kes soovisid saada Barcelona ja Amsterdami, 2014. ja 2016. aasta Euroopa innovatsioonipealinna konkursi võitjate järglaseks. Tallinn osales konkursil esmakordselt, ettevalmistavasse meeskonda kuulusid Ott Pärna, Jaanus Vahesalu, Toomas Sepp, Kristel Kibus, Silver Tamm, Janno Kauts ja Elo Eesmäe.

Ühine töö lähendab naabreid

Tallinna elanikud saavad lähedasemaks talgutel ja oma majaümbruse eest hoolitsedes.

Innovatsioonipealinnade konkursi žürii hindab kõrgelt, kuidas linnad on kaasanud inimesi oma linna ellu. "Linn toetab näiteks korteriühistuid projektide "Roheline õu" ja "Hoovid korda" raames," ütles linnapea Taavi Aas (pildil). "Nii saavad elanikud ise oma soovi järgi majaümbruse nägusamaks muuta. Ühiselt maja ümber lillepeenraid rajades või põõsaid istutades muutuvad naabrid lähedasemaks." Uudne on ka Tallinna linnapõllumajanduse projekt, kus soovijad saavad linna abiga kortermajade lähedal näiteks köögivilju ja maitsetaimi kasvatada. Paljassaare puisniitude korrasoleku eest hoolitsevad aga Šoti mägiveised.

Laadimine...Laadimine...