Euroopa soovib tasuta bussisõite

Tänu tasuta sõitudele end Tallinna sisse kirjutanud inimestele saab linn anda ühistranspordi arendamiseks aastas senisest ligi 10 miljonit eurot rohkem.

Pilt: http://www.freepublictransit.org/

Euroopa soovib tasuta bussisõite

Ivo Karlep

Tänu tasuta sõitudele end Tallinna sisse kirjutanud inimestele saab linn anda ühistranspordi arendamiseks aastas senisest ligi 10 miljonit eurot rohkem.

Homme algab Viru hotellis kolmepäevane konverents, millel vaagitakse, kuidas parandada inimeste liikumisvõimalusi Euroopa linnades. "Huvitaval kombel on just sõidupileti hinnast kujunenud rikastes Euroopa maades peamine takistus, miks inimesed ei saa liikuda linnas nii palju, kui nad tahaksid ja neil vaja oleks," nentis üks konverentsi korraldajatest, Tallinna esindaja Euroopa Liidu juures Allan Alaküla.

Tema kinnitusel on niisugusele järeldusele jõutud Saksamaal, Hollandis ja Rootsis tehtud uuringute tulemusel. Tallinn on aga suutnud selle piduri oma elanike jaoks maha võtta. See on asi, mis pälvib Euroopas suurt tähelepanu.

Kulud kaetud enam kui piisavalt

"Esindusliku konverentsi kohavalik pole seetõttu juhuslik," nentis Alaküla. "Tallinn on igati sobiv paik, et kutsuda kokku ühistranspordi eksperdid, poliitikud ja linnauurijad. Tallinn on kuulsaks saanud kui Euroopa tasuta ühistranspordi pealinn. Huvi Tallinna kogemuse vastu on suur, sellest annab tunnistust ka välisekspertide hulk, kes meile saabuvad, kokku 80 inimest."

Linnade transpordikorraldus on praegu kuum teema. Möödunud nädalal toimus Vilniuses rahvusvaheline nõupidamine, millel Alaküla esines Tallinna kogemusi tutvustava ettekandega.

Alaküla nentis oma ettekandes, et Tallinna elanike arv on alates 2012. aasta aprillist ehk tasuta ühistranspordile ülemineku referendumi toimumisest kasvanud rohkem kui 22 000 võrra, ning nendelt laekuva tulumaksu arvel ongi mitte ainult kaetud tasuta ühistranspordi kulu, vaid on suudetud ka kasvatada ühistranspordi aastaeelarvet 53 miljonilt 61 miljoni euroni.

"See on ülespoole liikumise spiraal," ütles Alaküla. "Tallinna uued elanikud suurendavad linna eelarvet oma maksudega ning nende toel on võimalik ühistranspordi ja muude avalike teenuste kvaliteeti veelgi parandada, see omakorda suurendab pealinna atraktiivsust elu- ja tööpaigana järgmistele tulijatele."

Tallinnal on aga huvitav kuulata ka teiste linnade kogemusi. Näiteks kuidas on need kergendanud erivajadustega inimeste pääsemist bussi ja trammi peale või mil viisil muuta ühistranspordi kasutamine lihtsamaks uute linna tulijate, eriti immigrantide jaoks, kes on saabunud väljastpoolt Euroopat.

 

Koristamine pärast igat sõitu jäigi

Väga tähtis on ühistranspordi sotsiaalne külg. Kusjuures tähtis pole mitte ainult see, et sõidud oleks kõigile kättesaadavad, vaid et ühistransport aitaks rasketel aegadel inimestel tööd leida.

Siingi on Tallinnal kogemusi, mida teistega jagada. Tallinna Linnatranspordi AS-i teenindusdirektor Andres Herkel meenutab oma konverentsiettekandes, kuidas masu ajal loodi sotsiaalseid töökohti.

"2009. aastal hakkasid bussides ja trammides sõitma reisisaatjad ning koristajad asusid lõpp-peatustes ühissõidukeid iga liinikorra järel koristama," rääkis Herkel. "See oli algul mõeldud ju ajutise sotsiaalse abinõuna, aga lõpp-peatustes sõidukite koristamine jäi sellest ajast püsima. Reisisaatjate kasutamine lõppes küll 2011. aastal, mil majanduse olukord paranes, aga kiire koristamine lõpp-peatustes ongi võetud meie igapäevatöösse ja õigustab end siiamaani. Sellest on nüüd saanud üks töökorralduse osa."

Laadimine...Laadimine...