Euroskeptik: Kreeka langeb eurotsoonist välja varem või hiljem

Majandusteadlane Ivar Raig ütles, et loogiliselt pidanuks Kreeka kriis viima riigi rahaliidust välja, kuid Euroopa Liidu tippjuhid pidasid seda Euroopa jaoks liiga suureks riskiks. "See otsus on tehtud geopoliitilistel ja rahapoliitilistel kaalutlustel, sest suurimad võlausaldajad on rahvusvahelised institutsioonid."

Pilt: Scanpix

Euroskeptik: Kreeka langeb eurotsoonist välja varem või hiljem

Majandusteadlane Ivar Raig ütles, et loogiliselt pidanuks Kreeka kriis viima riigi rahaliidust välja, kuid Euroopa Liidu tippjuhid pidasid seda Euroopa jaoks liiga suureks riskiks. "See otsus on tehtud geopoliitilistel ja rahapoliitilistel kaalutlustel, sest suurimad võlausaldajad on rahvusvahelised institutsioonid."

Rahandusminister Sven Sester jätab vastamata, millise regulatsiooni alusel Kreeka euroalalt välja visataks, kui selleks peaks vajadus tekkima. Praegu pingutatakse selle nimel, et Euroopa Liit püsiks ja Kreeka teeks hulgaliselt reforme. Euroskeptik Ivar Raig tõdeb, et Kreeka langeb eurotsoonist varem või hiljem, vahendas TTV.

Rahandusminister Sven Sester ütles praegust Kreeka ja Euroopa olukorda iseloomustades, et tingimused on Kreeka jaoks kahtlemata raskemad, kui need varem olid. "Usaldust on vähe ja see on kadunud Kreeka viimaste tegevuste või tegevusetusega. Nii nagu teised liikmesriigid, oleme ka meie öeldnud, et läbirääkimiste alustamiseks võimaliku abi osas tahame näha, kas sõnad muutuvad ka tegudeks. Kas Kreeka on valmis vastu võtma kulukärpeid ja tuluotsuseid, mis viivad riigi tagasi sellliste hulka nagu Eesti, hoides oma kulusid kontrolli all ja makstes ka laene tagasi," rääkis Sester.

Majandusteadlane Ivar Raig ütles, et loogiliselt pidanuks Kreeka kriis viima riigi rahaliidust välja, kuid Euroopa Liidu tippjuhid pidasid seda Euroopa jaoks liiga suureks riskiks. "See otsus on tehtud geopoliitilistel ja rahapoliitilistel kaalutlustel, sest suurimad võlausaldajad on rahvusvahelised institutsioonid - Euroopa abifondid, mis on seotud keskpangagaga, Euroopa stabiilsusmehhanism, aga ka Saksamaa ja Prantsusmaa pangad," selgitas Raig.

Praegune seis on ju selline, et Kreekale laenatakse raha selleks, et ta saaks maksta varasemaid võlgu. Kreeka majandusele sellest aga mingit kasu ei tõuse. Rahandusministri jutust võis aimata, et Euroopal puudub ka musta stsenaariumi kohane tegutsemisjuhis. Nii minister kui ka asekantsler jätsid vastamata küsimusele, kuidas Kreeka vajadusel Euroalalt välja arvatakse. Sven Sester sõnas, et töötame täna selle nimel, et euroala oleks tulevikus tugevam kui täna. "Töötame selle nimel, et see tugevus saavutada ja arvan, et kõik liikmesriigid mõtlevad ühes suunas, et euroala peab olema tugev."

Majandusteadlaste hinnangul ei parane Kreeka olukord mitte mingil juhul, kui osa võlast korstnasse ei kirjutata. Ka Kreeka väljakukkumine euroalalt on vaid aja küsimus. Ivar Raig tõdes, et otsusega, mis viimati tehti, pikendatakse küll Kreeka olemist eurotsoonis, kuid see toob samal ajal kaasa veelgi suuremad kahjud Euroopa Liidu liikmesriikidele, ka kõigile suurtele ja väikestele riikidele, mis osalevad laenude garanteerimisel. "Kuna võlgu ei hakatagi tagasi maksma, tekib trots. Riigid soovisid midagi muud, aga välja tuli ikka vanaviisi," märkis Raig.

Laadimine...Laadimine...