Eve Kallaste: tülitsevate vanemate laps ei ole õnnelik

"Inimesed ütlevad sageli, et me elame koos ainult laste pärast. Kui vanemad tülitsevad pidevalt, siis vaevalt seal laps end õnnelikuna tunneb," rääkis Arvamusfestivalil Delfi pereportaali toimetaja Eve Kallaste. "Külmas suhtes vanemad annavad lastele halba eeskuju. Vanematel tuleb omavahel teha kokkulepped, mis tagaksid selle, et lapsed vanemate lahutuse pärast ei kannataks," kinnitas ka psühhoterapeut Katrin Saali Saul, kelle sõnul on kõige parem, kui laps saab pärast lahutust mõlema vanemaga aega veeta ning vanemad suhtuvad teineteisesse hästi.

Pilt: Scanpix

Eve Kallaste: tülitsevate vanemate laps ei ole õnnelik (1)

Urmas Kaldmaa

"Inimesed ütlevad sageli, et me elame koos ainult laste pärast. Kui vanemad tülitsevad pidevalt, siis vaevalt seal laps end õnnelikuna tunneb," rääkis Arvamusfestivalil Delfi pereportaali toimetaja Eve Kallaste. "Külmas suhtes vanemad annavad lastele halba eeskuju. Vanematel tuleb omavahel teha kokkulepped, mis tagaksid selle, et lapsed vanemate lahutuse pärast ei kannataks," kinnitas ka psühhoterapeut Katrin Saali Saul, kelle sõnul on kõige parem, kui laps saab pärast lahutust mõlema vanemaga aega veeta ning vanemad suhtuvad teineteisesse hästi.

Delfi pereportaali toimetaja Eve Kallaste, psühhoterapeut Katrin Saali Saul ja kirjanik Taavi Jakobson vestlesid ja arutasid Paide arvamusfestivalil selle üle, millal Eesti inimene tunneb end õnnelikuna, mis on sisemine õnn ja kuidas kasvatada õnnelikku last.

 "Uuringud näitavad väikeste lastega pered on õnnelikumad kui need pered, kellel neid ei ole. Eriti käib see just küpsemas eas vanemate kohta. Siis juba osatakse paremini hinnata, mis juba inimesel olemas on. Kõige rohkem lahutavad noorelt abiellunud. Eestlased ei ole uuringute järgi kõige õnnelikumad," rääkis Kallaste.

156st uuritud maa hulgas on eestlased 72 kohal. "Nagu tuleb uuringutest välja ei ole enese õnnetunde suurendamine tegelikult raske. See ei pruugi olla midagi suurt. Õnneteema on baasteema. Pane lihtsalt kirja asjad, mis sind õnnelikumaks teevad, ja juba tunnedki end õnnelikumana," ütles Kallaste.

Õnnelikumaks teevad õues käimine, tee joomine, loodusega kontaktis olemine. Õnne toob ka see, kui saad sõrmed mulda pista, loetles Kallaste. "Inimesed ütlevad sageli, et me elame koos ainult laste pärast. Kui vanemad tülitsevad pidevalt, siis vaevalt seal laps end õnnelikuna tunneb."

Saul rääkis, er kõige positiivse aluseks elus on meelerahu. "Õnnetunne seisab koos tervislikust seisund, materiaalsest turvatundest ja hea suhtest oluliste inimestega. Kõige sagedamini tullakse minu juurde halbade suhete tõttu, mistõttu võib seda pidada ka kõige olulisemaks õnnetunde loojaks. Inimese õnnelik olemine väljendub kõige selgemalt selles, et tema hing hõiskab. Inimene mõtleb, et küll on teise inimesega koos olla. Mees on õnnelik eelkõige siis, kui tema naine on õnnelik. Inimene tegeleb iga päev paarisuhte ja õnnega."

Eesti inimene jõuab teraapiasse tavaliselt kuus aastat liiga hilja, nentis Saul. "Tavaliselt tullakse sellepärast, et ei tunta enam emotsionaalset lähedust partneriga. Teraapiasse ei tule ainult murtud tiivaga linnud, kes enam armastusest ei räägi. Tänapäeval tullakse teraapiasse ka siis, kui suhted on alles halvaks läinud ja siis on räägitakse armastusest päris palju. Nii kaua, kui paar omavahel naerab ja seksib, ei ole hilja suhet parandada."

Lahutatakse väga erinevatel põhjustel. Ühed lahutavad intellektuaalsel, vahel seksuaalsel põhusel, kuid peamine on see, kui inimesed ei tunne enam emotsionaalset sidet. Armastusel ja seksil põhinev suhe lõpeb sageli siis, kui armastus saab otsa.

"Sellest, kui õnnelikud on meie lapsed, sõltub 20-30 aasta pärast meie tulevik. Probleemid perekonnas võivad olla kolmesugused: esimesel juhul konfliktid lasteni ei jõua ja inimesed tegelikult austavad üksteist. Sel juhul inimesed lahutama ei hakka ja saavad konfliktidest üle. Teisel juhul oleks elu suhtest nagu välja voolanud ja kolmandaks on kõrge konfliktsusega paarid. Kahel viimasel juhul on lahutus tõenäolisem, kuid selleni ei jõuta mitte alati."

Saul selgitas, et laste jaoks on parem üksikvanem või vanema uus perekond, kui et kodus ema ja isa pidevalt tülitsevad. "Külmas suhtes vanemad annavad lastele halba eeskuju."

Põhimõtteliselt vajab laps aga muidugi mõlemat vanemat. Selleks, et luua uus suhe, tuleb eelmine suhe ära lõpetada. Vanematel tuleb omavahel teha kokkulepped, mis tagasid selle, et lapsed vanemate lahutuse pärast ei kannataks. Oluline on see, et lapsel säiliks mõlema vanemaga kontakt. "Õudne pole lahutus, vaid see, kui vanemad lähevad lahku tüliga. See kurnab last kõige rohkem. Laps ei tohi pärast vanemate lahutus saada nuhiks, kes kannab ette, kuidas teisel vanemal läheb. Ilus lahutus tähendab, et lapsed saavad olla mõlema vanemaga ja pärast ei ole raha pärast vägikaika vedamist. Kõige suurema teene me teeme lapsele siis, kui me suhtume tema teise bioloogilisse vanemasse hästi," rääkis Saul.

 

Kirjanik Taavi Jakobson rääkis, et naine ja lapsed vajavad tähelepanu ja väga kerge on noorel mehel õnnetundest välja libiseda, kui ennast tuleb väga paljude kohustuste ja ülesannete peale jagada. "Enamasti me ei märka õnne ennast, vaid selle puudumist. Me ei taha enam koju minna, vaid oleme parem tööl. Hästi lihtne on suhtega ära harjuda ja tuimaks muutuda. Suhe on elav taim. Seda on vaja toita ja mõlemalt poolt. Siis saab sellest suhtest ka midagi välja võtta. Mina julgen oma naisele küll öelda „ma armastan sind“. Tüüpiline on see, et kruvikeeraja on naise käes ja mees on see, kelle kallal kruvikeerajat kasutatakse. Meeste ego on aga teadagi õrn. Järgmise suhte puhul ollakse targemad ja teatakse paremini, mida tahetakse. Siis võib suhe paremini toimida."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...