Festival "Kuldne Mask" tähistab Eestis 15. ovatsioonideaastat

""Kuldne Mask Eestis" on Eesti teatrikülastajale aken, mille kaudu avaneb vaade kõige olulisematele vene teatrilavadele," ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

Pilt: goldenmask.ee

Festival "Kuldne Mask" tähistab Eestis 15. ovatsioonideaastat

Andrei Kats

""Kuldne Mask Eestis" on Eesti teatrikülastajale aken, mille kaudu avaneb vaade kõige olulisematele vene teatrilavadele," ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

Käimas on järjekorras juba viieteistkümnes teatrifestival "Kuldne Mask Eestis". Sellest on kujunenud suursündmus mitte ainult meie pealinnale, vaid kogu riigile, sest etendusi antakse lisaks Tallinnale Narvas, Sillamäel ja Kohtla-Järvel.

22. oktoobril võttis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart traditsiooni kohaselt raekojas pidulikult vastu festivali näitlejaid, lavastajaid ning organisaatoreid ja toetajaid. Siinjuures tasub märkida, et ka 14. sajandi dokumentides tähistati raekoda sõnaga "teatrum", sest seal esinesid linnaisade ees kohalike koolide õpilased ja rändkomödiandid. Võib öelda, et raekojas asub Tallinna vanim teatrisaal, nii et vaevalt saakski leida sobivamat kohta teatriinimeste vastuvõtuks.

Esimesed Eesti-muljed just sellelt festivalilt

"Kuldse Maski" organisaatorite sõnul aitavad nad praegu ühtlasi ette valmistada Birgitta festivali ühisprojekte ja teisi Eestis regulaarselt toimuvaid kultuurisündmusi. Kõlvart ütles oma kõnes, et "Kuldne Mask Eestis" on kujunenud Eesti teatrikülastajale  tõeliseks aknaks, mille kaudu avaneb vaade kõige olulisematele vene teatrilavadele. "Loomulikult poleks see olnud võimalik ilma organisaatorite ja teatritruppide hiiglasliku töö ja jõupingutusteta," ütles Kõlvart. "Aastate vältel on festivali etendusi külastanud ligikaudu 80 000 inimest üle Eesti. Need pole olnud ainult venekeelsed inimesed, vaid paljud tallinlased rahvusest sõltumata. Selline näebki välja tõeline integratsioon."

Festivali korraldamisel on abi osutanud ka Tallinnas asuv Vene saatkond. "Tänavugi näen juba tavaliseks muutunud pilti," ütles Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov. "Saalid on pilgeni täis ja aplaus ei taha lõppeda. Pean ütlema, et "Kuldse Maskiga" on seotud minu esimesed muljed Eestist. Kui ma saabusin neli aastat tagasi teie maale, oli minu esimeseks avalikuks kõneks tervituskõne sellel suurepärasel festivalil."

"Kuldsel Maskil" etenduses "Serjoža" Aleksei Kareninit mänginud Venemaa näitleja Anatoli Belyi ütles, et tänapäevane teater on kaugel sellest, mille kohta varem kasutati sõna "teater", sest lavastaja on võimeline looma etenduse põhimõtteliselt õhust.

Kõikjal teatrid lähedal

"Ma ei mänginud etenduses ametnikku, vaid ikka inimest. Tema amet pani loomulikult pitseri ta iseloomule. Temas pole neid iseloomunüansse, mida mõtles Tolstoi, kui ta kirjutas "Anna Karenina" . Aga see ei tähenda, et tal pole tundeid, vastupidi, on küll ja veel. Ta tunneb kaasa ja elab läbi iga hetke."

Tuntud poliitik ja teatrikriitik Jaak Allik ütles, et festivali edus mängib suurt rolli riigi toetus. "Isegi 2008. aastal alanud majanduskriisi ajal, kui naaberriigis Lätis vähenes riigi toetus teatritele peaaegu kaks korda, õnnestus Eestis säilitada rahastamise tase. Sellisele pinnasele toetudes sündiski viisteist aastat tagasi "Kuldne Mask Eestis", ütles Allik.

Festival kestab veel 30. oktoobrini ja lõpeb Tovstonogovi-nimelise Suure Draamateatri etendusega "Slava". Festivali organisaatori Svetlana Jantšeki sõnul on viisteist aastat tagasi üksikprojektina alustanud festival hakanud elama oma elu. "Olin tollal Vene teatri kirjandusala juhataja," rääkis Jantšek. "Minul ja mu kaasvõitlejatel tuli mõte tuua Tallinna Moskva "Maskide" parimad tööd. Me pöördusime selle ideega Eesti kultuuriministeeriumi ja Tallinna linna poole. Ministeerium toetas meie ideed väga, kuid linn oli kohe valmis ka raha andma."

Laadimine...Laadimine...