FOTOD! Aasta arst Karmen Joller: eriarsti juurde saatekirja hankimine on liiga lihtne

"Eestis on eriarsti juurde pääsemini liigagi lihtne, võib minna perearsti juurde ja öelda "ma tahan" ja talle antakse tühi saatekiri, nagu pilet piletikassas," ütles aasta arstiks valitud perearst Karmen Joller, kelle sõnul on Eest üks parimaid terviseinnovatsioone e-konsultatsioon. "Perearst kirjeldab patsiendi korralikult ära ja saadab kirjelduse eriarstile."

Pilt: Albert Truuväärt

FOTOD! Aasta arst Karmen Joller: eriarsti juurde saatekirja hankimine on liiga lihtne (2)

"Eestis on eriarsti juurde pääsemini liigagi lihtne, võib minna perearsti juurde ja öelda "ma tahan" ja talle antakse tühi saatekiri, nagu pilet piletikassas," ütles aasta arstiks valitud perearst Karmen Joller, kelle sõnul on Eest üks parimaid terviseinnovatsioone e-konsultatsioon. "Perearst kirjeldab patsiendi korralikult ära ja saadab kirjelduse eriarstile."

Aasta Arst 2017 on Kivimäe Perearstikeskuse perearst ja perearstide liidu juhatuse liige Karmen Joller. "Kutsuksin arste rohkem avalikkuses sõna võtma, et mõistuse hääl ikka peale jääks. Avalikul sõnal on väga suur jõud," ütles ta.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva andis Kivimäe perearstikeskuses toimunud autasustamisel Jollerile üle auhinna, milleks on Ivo Lille klaasskulptuur.

21images

"Doktor Karmen Jolleri puhul on tegemist aruka ja tasakaaluka arstiga, kes oma põhitöö kõrvalt perearstina selgitab nii meditsiinisüsteemi toimimist kui ka propageerib tervislikke eluviise ning püüab inimesi hoida ebateaduse poole pöördumisest," kirjeldas Jollerit sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. "Arstid ja arstiteadus on meie kõigi teenistuses selleks, et meie elukvaliteeti paremaks teha ja meile hapras seisus nõu anda, loomulikult ärgitada ka ennetama erinevaid tekkida võivaid terviseprobleeme. Dr. Joller on siinkohal kindlasti olnud heaks eeskujuk."

"Karmen Joller on arst, kelle kohta saab öelda, et ta teeb oma tööd pühendunult ning südamega," lausus Eesti Tervise Fondi juhataja dr. Eero Merilind. "Palju on neid arste, kelle jaoks töö piirdub ainult sellega, mis toimub arstikabineti seinte vahel ning valdkonna sees. Palju vähem on aga neid, kellel on energiat ja tahtmist avada oma töö tagamaid ning põhimõtteid ka laiemale avalikkusele – Karmen Joller on üks neid väheseid, kel on jaksu tegeleda põhjalikult nii oma patsientidega kui ka tervisealase teadlikkuse tõstmisega avalikus sfääris. Just viimast tõid esile samuti patsiendid, kes pidasid Karmenit kõige paremaks arstiks.“

"Mulle on selline tähelepanu väga ootamatu – nii Aasta Arstiks valimine kui ka see, et mind valiti kolmandaks meditsiinimõjutajaks vähiravifondi juhi Toivo Tänavsuu ning Hambaarstide Liidu juhi Marek Vingi kõrval. Aga loomulikult on tore, kui keegi märkab ja tunnustab," sõnas dr. Karmen Joller. "Kutsuksin arste rohkem avalikkuses sõna võtma, et mõistuse hääl ikka peale jääks. Avalikul sõnal on väga suur jõud."

Jolleri enda arvates on aga eriarsti juurde pääsemine liiga lihtne. "Meie üks parimaid innovaatilisi saavutusi on praegu e-konsultatsioon, kus perearst kirjeldab patsiendi korralikult ära ja saadab kirjelduse eriarstile, kes võib sealt avastada, et patsient ei kuulugi tema valdkonda," ütles Joller ja selgitas, et kindlasti ei suunata sinna aga erakorralist patsienti.

Jolleri hinnangul peab muidugi haige inimene saama kiiresti arsti juurde aga see, kes võiks oodata, see ka ootaks. "Nii ei saa võtta, et kõik on sarnase prioriteediga," tõdes ta.

Küsimuse peale, et kas perearst peaks tegema rohkem koduvisiite kui näiteks väikelaps on neljakümne kraadise palavikuga kodus arvab Joller, et kõik sõltub alati olukorrast.

"Kui vanem helistab mulle hommikul, et olukord on selline, siis mina vast oma vastuvõttude vahel jõuan nendeni alles õhtul," ütles Joller.

Tema sõnul ei ole tihti perearstil võimalik kodustes tingimustes teha ka lapsele vajalikke analüüse. "Tänapäeval ei panda diagnoosi vaid stetoskoobi või jalaga. Ägeda haigestumise korral tuleb teha vereanalüüsi ja vahel ka röntgenit kopsust," selgitas Joller ja lisas, et sellistel puhkudel ongi kiirem võtta näiteks laps sülle ja tulla kohale ning saada ravi kiiresti kätte.

"Üldjuhul on koduvisiidid vajalikud vaid siis kui inimene pole võimeline voodist tõusma ja seda juba pikka aega," jätkas Joller.

Perearst Joller on nõus, et tänapäevane perearstitöö hõlmab mitut ametit. "Muidugi ei tee me ainult arsti tööd, vaid ka majandustööd ja jälgime, et ka arvutid oleksid korras," nentis Joller. 

Jolleri sõnul võiks perearstidel aga olla rohkem abilisi, näiteks keegi, kes juhiks praksist ja ka kliiniline assistent, kes nõustab ja kutsub patsiente vastuvõtule.

Jolleri hinnangul on aga pikalt päevakorras olnud EMO ülerahvastatus tingitud sellest, et inimene kipub minema sinna, kus tal on mugavam. "Kui saaks, siis läheksid inimesed ka otse neurokirurgi vastuvõtule aga nad ei saa," sõnas Joller.

Aasta Arsti kandidaate said esitada kõik patsiendid meditsiiniuudiste portaali www.arst.ee lehele, lõpliku valiku kandidaatide hulgast tegi žürii, kuhu kuulusid sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, perearst Eero Merilind, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa ning terviseteadlane Anu Kasmel. Aasta arsti valiti tänavu 16. korda.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...