"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
FOTOD! Paneelmaja sein sai unenäolise maali (0)
05. september 2017
Albert Truuväärt

Astangu paneelmaja seinale maalitud hiigelpildi "Unenägu" autor sai inspiratsiooni Andrus Kivirähu raamatust "Mees, kes teadis ussisõnu".

Vaata galeriid (12)

Autorid ja linna esindajad avasid Astangu 64 kortermaja seinal hiigelmaali “Unenägu” teisipäeval. Linna korraldatud konkursile laekunud üheksa töö seast välja valitud taiese autor on tunnustatud raamatuillustraator Gerda Märtens ja pildi maalis seinale Finostilo OÜ. Pilt on maalitud majaseinale fassaadivärvidega, kasutatud on ka aerosoolvärve.

Kunstnik Gerda Märtens rääkis Pealinnale, et kui Tallinna linn kuulutas välja supergraafika konkursi teemal “Eesti Vabariik 100”, ei tahtnud ta teha midagi väga patriootilist, vaid teemat rohkem üldistada. “Kuna ma samal ajal lugesin Kivirähu raamatut “Mees, kes teadis ussisõnu”, siis tuligi mõte, et võiks teha sellest inspireeritud kavandi,” selgitas naine. “Nii sündiski kavand nimega “Leemeti unenägu”. Leemet on selle teose peategelane.”

Põhjalik eeltöö

Märtens ütles, et tavaliselt teeb ta oma illustratsioone akvarellitehnikas, aga see konkreetne kavand on valminud arvutis: “Aeg-ajalt kasutan ka digimaali vahendeid.”

Allan Luberg Finostilo OÜ-st ütles, et kuna kunst peab andma vaatajale mingi emotsionaalse vastukaja, nõuab see kõik suuremat eeltööd. “Tuleb teha natukene taustauuringut, kus see sein asub, millised inimesed seal ümber elavad, millised asutused tegutsevad, kes seal käib,” ütles mees. “Samuti milline loodus seal on, milline on koha ajalooline taust jne. Selle põhjal saab siis hakata ideed ja kavandit looma.”

Lubergi sõnul on kunst linnaruumis väga oluline. “Kui me vaatame kas või reklaamplakateid või firmade logosid ja silte, siis see kõik mõjutab linnaruumi. Ma ei räägi ainult supergraafikast ja tänavakunstist. Arhitektuur, linnaplaneering, kõik pargid, haljastused – see kõik on ju tegelikult kunst ja moodustab suure terviku. See kõik peaks olema harmoonias.”

Maal sobib hästi

Luberg rääkis Poola näite varal, kuidas supergraafika suudab linnakeskkonda mõjutada: “Sealne üks sadamalinn oli küllaltki räämas. Siis tehti sinna kaks väga ilusat supergraafilist tööd, mis tulid lõpuks välja nii head, et majarahvas hakkas oma ümbrust korda tegema. Linn rajas uued teed ja vanad räämas aiad võõbati üle. Inimesed tundsid, et nad tahaks ka midagi panustada, et keskkond läheks veel paremaks.”

Märtensi meelest võiks linnas olla rohkem supergraafikat. “Minu arust elavdab see linnapilti väga palju ja annab sellele huvitavama ilme,” lausus ta. “Mulle väga meeldib Astangu sellise rahuliku elukeskkonnana. Ma arvan, et niisugune unenäoline pilt sobib sinna.”

Teise maja sein sai tantsiva poisi

• Eelmisel nädalal avati ka Lasnamäel Kivila 46 kortermaja seinale kujundatud supergraafiline hiigeltaies “Sport”, millel poiss ühe käega Linda kivile toetudes breigib. Selle pildi maalisid TajuRuum OÜ ja OÜ Risoom.

• Lasnamäe ja Haabersti maalide loomiseks kulus 40 020 eurot.

• Supergraafika kaunistab linna ja toob Eesti professionaalse kunsti linnapilti. See annab kunstnikele ja disaineritele, legaalse ja suurejoonelise võimaluse oma ideid seintele maalida. Lisaks ei kipu labase grafiti meistrid juba ilusaks maalitud seinu sodima.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.