FOTOD! HELLIKA LANDSMANN: Loom ei ole jõulukingitus!

"Kõige raskem osa meie tööst on see, et me näeme, kui tihti loomadele liiga tehakse, aga meie käed jäävad lühikeseks," ütles Pealinnale Tallinna varjupaiga juhataja Hellika Landsmann.

Pilt: Albert Truuväärt

FOTOD! HELLIKA LANDSMANN: Loom ei ole jõulukingitus!

Dmitri Povilaitis

"Kõige raskem osa meie tööst on see, et me näeme, kui tihti loomadele liiga tehakse, aga meie käed jäävad lühikeseks," ütles Pealinnale Tallinna varjupaiga juhataja Hellika Landsmann.

Tallinna loomade varjupaik avati tänavu juulis ja juba praegu on varjupaigast läbi käinud juhataja Hellika Landsmanni sõnul üle 700 looma, sealhulgas kassid, koerad ja pisiloomad.

35images

Paljud loomad pääsevad kohe koju tagasi, sest neil on kiibid olemas ning varjupaik saab omanikuga kerge vaevaga ühendust võtta. "Hetkel on meil siin 250 kassi, seitse koera ja pisiloomad, mis tähendab seda, et koduotsijaid on tohutult palju ja kuigi inimesed käivad ja võtavad loomi koju üsna aktiivselt, siis oleks veel toredam kui nad hoolitseksid oma loomade eest paremini, kui kõik loomad oleksid terved ja kiibistatud, sest siis oleks varjupaikades oluliselt vähem loomi," rääkis Landsmann.

Landsmanni sõnul on varjupaik õnnetu tagajärg, kui inimesed enne looma võtmist ei mõtle, et peavad talle pakkuma ka stabiilset kodu, ravi ja toitu."Kui me aga ei mõtle enne looma võtmist, siis juhtub nii, nagu näiteks suvilapiirkondades, kus tihti võetakse loomi suveperioodiks ja siis kas hüljatakse või nagu Tallinnas, kus me korjame tänavalt kassipoegi, kes silmnähtavalt ise sinna ei kõnni," nentis Landsmann.

"Ükskord kesköösel tõi üks pere kassi siia ja ütles, et leidis ta, aga arvestades looma seisuga ja seda, kuidas ta neid inimesi vaatas, oli näha, et see on nende enda loom, aga nad ei tahtnud seda tunnistada ja meil ei ole võimalik seda kuidagi kinnitada. See on kõige raskem osa meie tööst – me näeme, kui tihti loomadele liiga tehakse, aga meie käed jäävad lühikeseks," rääkis Landsmann. "Ainukene asi mida me teha suudame on taastada nende loomade usk inimesse ja loota seda, et nad saavad endale uue kodu, kus neid ei hüljata ja neist hoolitsetakse kuni nende elupäevade lõpuni."

"Tulemas on jõuluaeg ja palju inimesed mõtlevad mida kinkida. Osa inimesi mõtleb, et võiks looma kinkida, mina isiklikult arvan, et loom ei ole kingitus," sõnas Landsmann. "Kui tõesti soovitakse looma kinkida, siis peab enne selle perega läbi rääkima, kes looma saab, kas nad üldse looma tahavad. Kui vanemad soovivad lapsele looma kinkida ja ise tagavad, et loomaga on kõik hästi ja looma eest hoolitsetakse, siis küll. Kui see kingitus on tehtud üle pea ja uus pere ei teagi, et selle looma saab, siis võibki juhtuda, et loom satub varjupaika."

Varjupaik ei väljasta loomi kinkimiseks- kui keegi looma võtta soovib, peab ta ise kohale tulema ja lepingule alla kirjutama, ka looma kiip registreeritakse uue omaniku nimele. "Kui see loom peaks hiljem sattuma tänavale, siis me saame alati selle looma konkreetse inimesega siduda," selgitas Landsmann.

Laupäeval toimub PetCity’s varjupaiga kasside näitus, kus on esindatud erinevad Eesti varjupaigad nagu Pesaleidja, MTÜ Kassipojad, Kasside turvakodu jne. Inimesed saavad loomapidamise kohta infot, fakte ja tõdemusi, mida iga loomaomaniks peaks teadma ja lisaks sellele saab kindlasti näha ka armsaid loomi ning varjupaiga loomadele annetusi teha.

Kolmapäeval anti Tallinna loomade varjupaigale üle Dr Sterni heategevusfondi loomade magamispesad. "Iga aasta lõpus teeme suure annetuse ja sel aastal sai selle saajaks välja valitud Tallinna loomade varjupaik. Me annetame kokku 190 kasside ja koerte magamispesa, mis on valmistatud "mäluga vahust" Pärnumaal, Vändras," ütles Pealinnale Dr Sterni müügijuht Küllo Vään.


Rotid leiti pappkarbist, millega nad olid jäetud bussijaama juurde. Pappkarbi külge olid pandud jõulutulekesed, mis pimeduses särasid. Loomad on umbes aasta vanused, emane ja isane. "Karta on, et üsna pea on meil ka rotibeebisid oodata. Me olime selleks valmis, et rotid ei jää ellu, sest pisiloomade puhul on hülgamine hästi ohtlik ja lõpeb tihti surmaga. Need rotid pidasid vastu ja õnneks neil ei olnud isegi kopsuhaigust. Muidu on nad sotsiaalsed sõbralikud loomad, peamiselt aktiivsemad varahommikul ja hilisõhtul, päevasel ajal nad magavad," rääkis Landsmann.

"Lumi oli veel üsna paks, kui meile helistati, et papagoi on lumi peal. Alguses me arvasime, et tegu on tuviga sassi ajamisega, sest Eesti kliimas papagoi väljas olla ei tohiks, aga ometi oligi tõesti papagoi," kirjeldas Landsmann. "Väljas oli nii külm, et tema veri korralikult ringi ei käinud, ta ei lennanud enam. Praegu on ta varjupaigas olnud juba kaks nädalat. Potentsiaalne omanik ilmus välja kuid ta on praegu välisriigis ja varsti tuleb vaatama, kas tegu on tema papagoiga. Kuna loom on rõngastatud, see tähendab seda, et tal võivad olla ka dokumendid ja omanik peaks teadma oma looma rõnganumbrit." Kui selgub, et tegemist ei ole siiski õige omanikuga, hakatakse papagoile uut kodu otsima. "Tema kohta on hästi palju pakkumisi juba tulnud. Paar päeva tagasi läks koju üks pulmatuvi, kellega papagoi suhtles ja sai hästi läbi. Hetkel on ta natuke õnnetu sõbra kaotamise üle."

Oktoobris leiti Harku järve juurest neli hüljatud tšintšiljat, neli küülikut ja üks deegu. "Nad olid hästi kehvades tingimustes, kohati karvatud, äärmiselt alatoidetud. Praeguseks oleme suutnud nad ülestoita, Dr Stern näiteks annetab meile ka küülikute kuivtoitu ja nende abil on küülikud ja tšintšiljad ilusaks toidetud. Üks küülikutest on juba koju läinud ja deegu läks samuti koju. Kõik loomad on terveks ravitud ja parasiiditõrjet saanud. Nad on valmis koju minema ja omanikule rõõmu pakkuma."

"See kassipoeg tuli meile juuli kuus koos emaga, oli alguses haige, stressis ja ei tahtnud üldse kasvada. Tänaseks on temast hästi ilus kass kasvanud. Ta on pooleaastane poiss nimega Prints. Ta on nii ilusaks ja korralikuks arenenud, et me algul isegi ei uskunud, et see on sama kass, mis pool aastat tagasi meile jõudis," kirjeldas Landsmann.

Laadimine...Laadimine...