FOTOD! Inspiratsioonikõneleja ohvriabist: ise tuleb midagi ette võtta

Ohvriabiteenuse 15-aastasel sünnipäevaüritusel tunnustati tublimaid.

Pilt: Mats Õun
Eesti

FOTOD! Inspiratsioonikõneleja ohvriabist: ise tuleb midagi ette võtta

Enn Tosso

"Kõige parem on võtta ise midagi ette, leida inimesed ja mõttekaaslased. Innovatsioon toimub ainult rohujuure tasemel. Riigil on raha ja relv, aga proovida on vaja loovust ja pühendumust, sest selleks, et aidata inimest, on vaja konkreetset teist inimest," ütles inspiratsioonikõneleja Rasmus Rask riikliku ohvriabiteenuse 15-aastasel sünnipäevaüritusel.

51images

Selle puhul esinesid inspiratsioonikõnedega ettevõtja ja lapsevanem Rasmus Rask, vaimulik Annika Laats ning kultuuriajakirjanik ja muusikakriitik Valner Valme.

Sissejuhatuseks ütles sotsiaalminister Tanel Kiik, et kõige valusam osa tööst on perevägivald, mis moodustab 80 protsenti. Need on lapsed ja naised, kes on olukorra ohviks jäänud. "Keegi ei tohi jääda oma murega üksi, mis on põhimõte, mida peaksime kandma oma tegevuses sõltumata, kus sektoris me töötame," sõnas minister. Tema sõnul ohvriabi tööpõld kasvab, mis tähendab, et perevägivalla juhtumid on toodud päevavalgele, mistõttu tuleb panustada haridusse kogu riigil ja kodanikeühendustel.

Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veerme ütles, et ohvriabi loomine toimus õhinapõhiselt. Ühiskonnas oli näha, et sellest ei piisa ning loodi uus teenus. "Võiks tegeleda noortega, kes vääriks veel viimast pingutust, enne kui nad vangi pannakse," sõnas ta.

Rasmus Rask kõneles, et maailm, kus me elame, on humaansem ja kaasavam, kui see kunagi on olnud. Ta meenutas, et Vana Testamendi ajal oli naine mehe omand. Kui naist rünnati, oli ohvriks vara omanik ehk mees. Õiglane oli, et ründaja maksaks mõnikümmend seeklit mehele ja nõnda saab naine ründaja omandiks. "Aga mõte, et mees saaks vägistada omaenda naise, oli sama absurde, et mees varastaks oma kitse," sõnas Rask.

Ta jätkas, et tänaseks on progress viinud selleni, et naised saavad käia valimas ja omada pangakontot. "See on siiski tühine, sest meie kõrval on naisi ja lapsi, kes siiski kannatavad vägivalla all. Last ei aita teadmine, kui õpetaja ütleb, et see on alati nii olnud," osutas ta.

Ta meenutas, et ohver võib sageli olla ka kiusaja rollis. Probleemi lahendamiseks on rakendatud koolides programm Kiva.

Rask tõi näite omaenese kogemustest, kui teda tegi nõutuks pedagoogide abitus, kui tema last lasteaias kiusati. ""See läheb üle ning ongi tegu sellise poisiga," sõnati. Mõtlesin, et kas tõesti ei saaks paremini, kuidas kiusamistjuhtumi puhul tegelda," küsis ta.

Ta tõi välja, et riigi peale üksnes ei saa loota, sest kuigi riigil on oma roll, jahvatab see justkui kohtukividki väga aeglaselt. "Kõige parem on võtta ise midagi ette, leida inimesed ja mõttekaaslased. Näen seda nii hariduses kui ettevõtluses, et innovatsioon toimub ainult rohujuure tasemel. Riigil on raha ja relv. Aga proovida on vaja loovust ja pühendumust, ent selleks, et aidata inimest, on vaja konkreetset teist inimest," rõhutas Rask.

Risti kogudese õpetaja Annika Laats tõi välja, et meie kõik oleme mõnes mõttes ohvrid: suguvõsa ootuste, oma ajastu või ka reklaami ohvrid. "Meidki on alandatud ja pisendatud, oleme kõik haiget saanud ning kanname lapsepõlve taaga ja kannatuste jälgi. Ka ise oleme kannatusi põhjustanud ning see on kahandanud meie inimlikkust," ütles Laats.

Ta rõhutas, et kui kedagi alandatakse kusagil, siis alandab see meid kõiki. "Eestis näikse olema kurioosum, kui kristlane kaitseb vähemust. See peaks olema kurioosum, kui ta seda ei tee. Peame aru saama, kes on täna need, kes on nurka surutud, kellelt on võetud väärikus," ütles ta.

Ohvrite abistajad tegutsevad tema sõnul kõik selle nimel, et arad saaks julgeks, ja julge saab olla vaba inimene ja vaba saab olla vaid väärikas inimene. "Inimesele on nii palju liiga tehtud, et ei aimagi, et tal võib olla väärikust. Ta ei teagi, et tal võiks olla midagi muud, ta ei teagi, et tal on õigus ja kohustus kaitset otsida," tõi vaimulik välja.

Muusikakriitik Valner Valme viitas eelkõnelenud Annik Laatsi ettekandele ning lisas, et Jeesus tuli aitama inimest, mitte kaitsma traditsiooni. "Palju räägitakse Eestis traditsioonist, mis oleks juskui inimkonnaülene. Aitamine on trendikas tegevus ja egoism on jobudele," ütles ta.

Ta ütles, et abivajajaid on üha rohkem rohkem, mis näitab, et teadlikkus koduvägivallast on tõusnud ning otsitakse abi. "See on ühiskonnas number üks teema, kui kellegi elu on teinudinimene. Selle kõrval kahvatuvad parkimiskorraldus või parteide reitingud, kui laps näeb, et ema pekstakse ja ta ei saa elada turvalises kodus," sõnas Valme.

Muusikakriitik jätkas, et paljud ahistatud leiavad mõstmist muusikast, kunsist ja kirjanduses, näiteks on pop-arstide laulude sõnad sageli ohvripositsioonilt. "Kui teema on valus ning on pandud pop formaati, on see kergemini mõisetav. Mures teismeline tunneb rohkem lähedust popartistiga kui populistiga," sõnas ta.


Tunnustati järgmisi inimesi:

Politsei - ja Piirivalveamet: Elmar Vaher, Kati Arumäe, Ardo Ranne, Helmer Hallik, Katrin Satsi, Üllar Kütt

Pakub turvalist katust ohvriabitöötajatele üle Eesti. Kõige olulisem, suurem ja lähem koostööpartner ohvriabile. Koos veame MARACi ja teeme koostööd kannatanute kaitseks, leiame üles ja pakume abi inimkaubanduse ohvritele, toetame üksteist lahenduste leidmisel ennast ja teisi kahjustava käitumisega lastega laste osas.

Sotsiaalministeerium: Kristiina Luht, Airi Mitendorf, Hanna Vseviov

Resursside eest võitlemine, toetav ja nügiv partnerlus teenuste arendamises ning valdkondadeüleses koostöös. Koostöö kannatanute kaitseks ja seda igal tasandil!

Prokuratuur: Lavly Perling, Karin Talviste

Panus kriminaalmenetluse ohvrisõbralikumaks muutmisel. Julge lahenduste otsimine keerukates juhtumites. Aktiivne partner lepitusmenetluses, koostöös kannatanute kaitseks ning kuritegusid toime pannud alaealiste ning vägivalda kasutanud meeste osas lahendust leidmisel.

Justiitsministeerium: Kaire Tamm, Brit Tammiste, Anu Leps, Anne Kruusement, Laidi Surva

Sisuline ja suunav tugi MDFT, seksuaalvägivalla, inimkaubanduse ja lähisuhtevägivalla teemades. Panus ja kaasamine õiguslike lahenduste leidmisel.

Siseministeerium: Riina Solman, Kadri Ann Lee

Aktiivne sõnumikandja vägivalla teemades. Sisuline ja aktiivne koostöö toetamine kannatanute kaitses ning igakülgne MARAC-i toetaja.

Riigikogu: Liina Kersna

Aktiivne ja sisuline huvi nii ohvriabiga seotud teenuste kui ka ennetuse osas. Tugev sõnumikandja ja levitaja. Oskus näha teenuseid abivajaja vaatepunktist ning võimekus tuua välja probleeme ja lahendusi abistaja seisukohalt.

Eesti Naiste Varjupaikade Liit: Eha Reitelmann, Merle Albrant

Pikaaegne ja aktiivne panus naiste ja nende laste vägivallavaba elu ja heaolu taastamises. Oluline roll teenusele alusepanekus ja püsiv roll naiste tugikeskuse teenuse arenduses läbi oma liikmete põhjalikke praktiliste teadmistega valdkonnas.

MTÜ Eluliin: Eda Mölder

Pikaaegne ning toetav koostööpartner abistamaks inimkaubanduse ohvreid ning prostitutsiooni kaasatud naisi. Põhjalik sihtgrupi tundmine, aastatepikkune kogemus ning valdkondade ülene koostöö. Võime ka kõige keerulisemates olukordades kohaneda ning lahendustele suunduda.

Seksuaalvägivalla kriisiabi keskused: Tartu Ülikooli Kliinikumi Naistekliinik/ Tartu Seksuaaltervise Kliinik, Kai Part, Made Laanpere

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste teenustele aluse panek, arendamine ja kvaliteedi toetamine üle eesti. Pühendunud ja kirglik valdkonna eestvedamine. Laiahaardeline valdkondlik ennetus- ja teavitustöö.

Eesti Rahvusringhääling: Julia Bali, Andei Zozjonov

Sisukas ja mitmekülgne ohvriabi ja ennetusteemade kajastamine R4, ETV+. Oluliste ja sotsiaalsete teemade märkaja, oluliseks pidaja, pilti tooja ja võimendaja.

Maarjamaa Hariduskolleegium: Pille Vaiksaar, Birgit Tallmeister

MDFT pereteraapia ning kinnise lasteasutuse teenuse pakkujana pakkumisel aktiivne ning lahendusi leidev koostööpartner. Hoolivus, õppimise- ja arenemistahe.

Tööinspektsioon: Meeli Miidla- Vanatalu

Inimkaubanduse teema olulisuse ja teadlikkuse tõstja ühiskonnas läbi teemavaldkonna sh tööjõu kasutamise juhtumite käsitluse. "Suurteks tegudeks on vaja väsimatut järjekindlust“ Voltaire. Suurepärane koostöö, kaasamine, partnerlus inimkaubanduse valdkonnas.

Pärnu Naiste Tugikeskus, Naiste Tugi- ja Teabekeskus: Margo Orupõld, Pille Tsopp-Pagan

Uuendusmeelsus ja loovad lahendused ohvrite abistamise töös. Alati toetav partnerlus. Eesrindlik ja oluliste väärtuste ning sõnumitega pildil püsimine naistevastase vägivalla teemades. Valdkondade ülene koostöö koos rahvusvahelise nägemusega.

 

Laadimine...Laadimine...