FOTOD JA VIDEO! Lenderite monumendi ideekonkursi võitsid Vergo Vernik ja Meelis Press

Täna kuulutati Poska majas toimunud avalikul koosolekul välja Voldemar ja Elfriede Amanda Lenderi mälestusmärgi ideekonkursi võitja. Esikoha pälvis võistlustöö märgusõnaga "Concordia victoriam gignit".

Pilt: Svetlana Aleksejeva

FOTOD JA VIDEO! Lenderite monumendi ideekonkursi võitsid Vergo Vernik ja Meelis Press

Täna kuulutati Poska majas toimunud avalikul koosolekul välja Voldemar ja Elfriede Amanda Lenderi mälestusmärgi ideekonkursi võitja. Esikoha pälvis võistlustöö märgusõnaga "Concordia victoriam gignit".

32images

II koha pälvis võistlustöö märgusõnaga "Luubi all", mille autoriteks Kersti Lootus ja Tiiu Kirsipuu. III koht omistati võistlustööle märgusõnaga "Koos", mille autoreiks on Elo-Katre Liiv, Grete Veskiväli. Ühtlasi märgiti ära võistlustöö märgusõnaga "Astmed", autorid Jaak Soans ja Karmo Tõra.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul tekkis monumendi loomise idee juba 2017. aasta alguses, kus volikogu võttis vastu otsuse luua monument Voldemar ja Elfriede Lenderile, nende teenete eest avaliku elu tegelastena.

Konkursile laekus tähtajaks, 22. augustiks kuus tööd. Konkursi auhinnafond kogusummaga 25600 € jaotus vastavalt: I koht – 13200 €, II koht – 8000 € ja III koht – 4400 €. 

Poska majas toimunud avalikul koosolekul avati auhinnatud tööde nimekaardid ja avalikustati autorite nimed. Samas sai ka nelja parema tööga tutvuda.

"On rõõmustav, et võimalusest luua mälestusmärk korraga kahele inimesele, haarasid kinni mitu skulptorit ja arhitekti, kes pakkusid välja toredad ideelahendused. Laekunud ideedes olid autorid tõlgendatud nii Voldemar ja Elfriede Amanda Lenderi isikuid kui ka nende omavahelist suhet, samuti püüti mõtestada ümbritsevat linnaruumi," märkis konkursi žürii esimehe asetäitja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein.

Monumendi püstitamine Lenderi koolimaja vahetusse naabrusse on linna poolne panus tähistamaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Voldemar ja Elfriede Lenderil on oluline tähtsus ja roll Tallinna ja Eesti ajaloos. Voldemar Lender oli aastail 1906-1913 esimene eestlasest Tallinna linnapea. Selleaegne majatüüp - Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust odav üürimaja - on saanud ajastu märgina Lenderi nime. Kõige enam Lenderi tüüpi maju on säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumites. Nimetatud asumid on kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.

Voldemar Lenderi kõrval on Eesti ajaloos oluline tegelane ka tema abikaasa Elfriede Lender, kelle eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium. See oli esimene eesti tütarlaste kool Eestimaa kubermangus.

Klandorf lisas, et just nende inimeste elutöö jäädvustamiseks otsustatigi neile püstitada monument.  

"Kogu nende perekond on Tallinnasse jätnud maha väga suure jalajälje, oma tegemistest," selgitas Klandorf.

Klandorfi sõnul on aga Lenderi omapärane stiil arhitektina kujundanud välja linnapildis nii öelda "Tallinna majad". Majade eripära seisneb puitkarkassis ja kivist trepikojas.  Selleaegne majatüüp - Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust odav üürimaja - on saanud ajastu märgina Lenderi nime.

"Taolisi "Tallinna maju" võib näha linnapildis mitmel pool, näiteks ka Põhja-Tallinnas ja Kristiine piirkonnas," lisas Klandorf.

Laadimine...Laadimine...