FOTOD JA VIDEO! Tuhanded eestlased tähistasid Tallinnas vabariigi aastapäeva

FOTOD JA VIDEO! Tuhanded eestlased tähistasid Tallinnas vabariigi aastapäeva (1)

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

25. veebruar 2020

Tallinnas tähistati Eesti Vabariigi 102. sünniaastapäeva mitmete üritustega. Hommikul vara heisati sinimustvalged lipud, asetati pärjad Vabadussõja võidusamba jalamile, karastati keha ja vaimu 102 sekundit jäävees ning palju muud. Vaata videost kokkuvõtet sünnipäeva tähistamisest Tallinnas!

Iseseisvuspäeva puhul oli Eesti ehitud sinimustvalgete lippudega.

Rahvuspüha hommik algas päikesetõusul lipuheiskamisega üle maa. Toompeal heisati Eesti lipp pidulikult Pika Hermanni torni kell 7.34. Lipp heisati hümni saatel, kõne pidas riigikogu esimees Henn Põlluaas, õnnistussõnad ütles Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma ning iseseisvusmanifesti luges ette Voldemar Panso preemia laureaat Maarja Johanna Mägi. Esinesid Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoorid ning politsei- ja piirivalveorkester. Kuberneri aeda oli üles rivistatud Kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, akadeemiliste organisatsioonide, seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad.

Kell 9 asetati pärjad Vabadussõja võidusamba jalamile. Kõne pidas peaminister Jüri Ratas.

Kaarli kirikus algab kell 10 jumalateenistus. Teenivad peapiiskop Viilma ja Eesti kirikute nõukogu liikmeskirikute esindajad. Muusikaliselt teenivad kaasa Tallinna praostkonna ühendkoor ja kristlike koolide lastekoor.

Vabaduse väljakul algab kell 12 kaitseväe paraad, mille võtab vastu president Kersti Kaljulaid. Paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Paraadist võtab osa üle 800 osaleja ja ligi poolsada ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 42 lippu, neli kompaniid, kaks patareid, kaheksa rühma ja kaks orkestrit. Paraadi lõppedes toimub lahingutehnika näitus.

Viljandis, Ugala teatrimajas algab kell 18 iseseisvuspäeva pidulik kontsert ning presidendi vastuvõtt. Sellele eelneb kella kahest neljani perepäev Viljandi lauluväljakul, kus pidulisi tuleb tervitama ka president Kaljulaid.

24. veebruaril 1918 kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Esimesed sammud iseseisvumisel astuti juba 28. novembril 1917, mil Eestimaa Ajutine Maanõukogu võttis enda kätte kõrgeima võimu Eestis. Sellele järgnes iseseisvusmanifesti kokkuseadmine ning manifesti avaldamine Päästekomitee poolt 24. veebruaril 1918.

Kommentaarid (1)

lugeja

3. märts 2020 20:41

https://www.ohtuleht.ee/994020/ajalooline-pohjus-president-arnold-ruutel-tahab-24-detsembri-muutmist-riiklikuks-tahtpaevaks

Sobimatu Vasta

1. Kommentaaride avaldamine ja vastutus.

Pealinna kommentaarikeskus on tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. Pealinn ei toimeta kommentaare. Kommentaari autor vastutab kommentaari sisu ning avaldamise eest. Tasub teadvustada, et Eesti kohtupraktikas on lahendeid, mille kohaselt kommentaari autor on saanud kommentaari sisu eest karistada.

2. Mis on halvad kommentaarid?

Pealinn keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult hea tava reeglitele.
Need on kommentaarid, mis:

sisaldavad ähvardusi;
sisaldavad solvanguid;
õhutavad vaenule ja vägivallale;
sisaldavad üleskutseid ebaseaduslikele tegevustele;
sisaldavad isikuandmeid (isikukood, info isiku tervisliku seisundi kohta, kodune aadress, telefoninumber);
on kirjutatud teise isiku nime all;
sisaldavad teemaväliseid linke, spämmi ja reklaami;
on sisutud ja/või teemavälised;
sisaldavad ebatsensuursed väljendusi ja labasusi;
kutsuvad üles narkootikumide või relvade kasutamisele;
on kirjutatud võõrkeelsena või mitte ladina tähestikus.

Sellise sisuga kommentaarid eksivad hea tava reeglite vastu. Pealinnal on õigus sellised kommentaarid kustutada ja piirata nende autorite ligipääsu kommentaaride kirjutamisele. Inimestelt, kes rikuvad sihiteadlikult reegleid, võidakse võtta kommenteerimise võimalus.

3. Milline on hea kommentaar?
Hea kommentaar:

sisaldab lisainfot vastaval teemal
avaldab isiklikku arvamust koos põhjendusega
arvustab inimeste mõtteid, mitte isikuid endid
kommenteerib artikli tugevaid ja nõrku külgi
austab kommentaaride kirjutajaid ja lugejaid
on teravmeelne või huumorikas

4. Teata sobimatust kommentaarist. Notice-and-take-down.
Sobimatu kommentaari avastamisel palume sellest teavitada. Selleks on iga kommentaari küljes nupp “Teata sobimatust kommentaarist”. Pealinn lähtub kommentaaride jälgimisel notice-and-take-down printsiibist – kasutajat kutsutakse üles halvast kommentaarist teatama (notice), toimetus vaatab laekunud teateid ja reageerib vastavalt kommentaari kustutades (take-down) või heaks kiites. Toimetus jälgib laekuvaid teateid regulaarselt ja kõrvaldab reegleid eiravad kommentaarid esimesel võimalusel. Esmajärjekorras tegeletakse kasutajaid isiklikult puudutanud kommentaaridega.