FOTOD! Kalarannast saab moodne ja mugav ühendus mere ja kesklinna vahel

"See töö annab piirkonnale kesklinlikku mõõdet ja arusaamist, et me oleme Tallinna kesklinnas," kirjeldas Kalaranna arhitektuurivõistluse žüriisse kuulunud Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd võidutööd. "Samas on see ala hästi ühendatud mere ja Kalaranna tänavaga, mis on samuti äärmiselt oluline."

FOTOD! Kalarannast saab moodne ja mugav ühendus mere ja kesklinna vahel

Urmas Kaldmaa

"See töö annab piirkonnale kesklinlikku mõõdet ja arusaamist, et me oleme Tallinna kesklinnas," kirjeldas Kalaranna arhitektuurivõistluse žüriisse kuulunud Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd võidutööd. "Samas on see ala hästi ühendatud mere ja Kalaranna tänavaga, mis on samuti äärmiselt oluline."

Esmaspäeval jõuti Kalaranna ja selle ümbruse uueks ehitamisel nii kaugele, et arhitektuurivõistlusel selgus parim arhitektuurne lahendus. Esikoha võitis ja sai 25 tuhande eurose preemia arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid OÜ võistlustöö "Kesk-Küla".
 
Võidutöö autorid on Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Viktoria Andrejeva, Marleen Stokkeby, Harri Kaplan, Kristi Tuurmann, Katerina Veerde ja Raul Kalvo. Ühtlasi alustab arhitektuurivõistluse välja kuulutanud AS Pro Kapital Eesti võidutöö autoritega läbirääkimisi projekteerimislepingu sõlmimiseks.

12images

Arhitektuurivõistluse žüriisse kuulunud Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ütles, et on arhitektuurivõistluse tulemuse ja võidutööga rahul, kuigi võidutöö vajab veel veidi kõpitsemist. "See töö annab piirkonnale kesklinlikku mõõdet ja arusaamist, et me oleme Tallinna kesklinnas," põhjendas oma hinnangut Mänd. "Samas on see ala hästi ühendatud mere ja Kalaranna tänavaga, mis on samuti äärmiselt oluline. Selles töös oli üks tugev mõte, mis teistes töödes ei kerkinud sedavõrd esile. Pean silmas Kalaranna tänava ärifrondi rõhutamist. Kuid kõige rohkem meeldib mulle võidutöö kandev idee. Kvartali sisse on linnaväljaku näol tekitatud täiendav avalik ruum, mis on kasutatav ka nendel päevadel, kui vahetult rannas liikumine ei ole ilma tõttu kõige mugavam. Arhitektuuri võistluse kõik 11 tööd on arvestanud, et liivarand tuleb säilitada ja rannaga peab säilima vahetu side, kuid tuleb tunnistada, et võidutöö puhul on liivaranna asukohta mõnevõrra muudetud ja viidud see täna olemasoleva olukorraga võrreldes mere poole. Nagu ütles žüriid nõustanud meriehituste ekspert, ei pruugi selline lahendus tormilainetele hästi vastu pidada. Nii et liivaranna osas tuleb tõenäoliselt korrektuure teha. Kõik on võidutöös aga olemas. Ka kalaturg  on seal, kus ta olema pidi ja kalaturu juures on ka kalarestoran ja päikeseloojangu jälgimise terrass."
 
Väikesi puudusi annab veel paranda
 
Võidutöö üks autoreid, Mihkel Tüür ütles, et ühelt poolt lähtus meeskond oma töös detailplaneeringuga lubatud hoonestusmahust ja teiselt poolt linnaruumist. "Vaatasime, et hoonestus oleks korteriomanikele võimalikult kvaliteetne, sest kui inimene on teinud juba otsuse kolida mere äärde, peab tema korter olema ka mugav," rääkis Tüür. "Kuna aga tallinlased on harjunud seal jalutama, siis peab see koht töötama 24 tundi ööpäevas aktiivses sünergias ümbritseva keskkonnaga."

Tüüri sõnul oli töö maht väga suur ja seetõttu on ka loomulik, et päris kõike ei jõutud päris lõpuni lihvida. "Töö käsitles jahtklubi hoonet, rannapromenaadi, mereäärseid pargialasid, kohvik-restorani ja keskset hoonestuse kvartalit," rääkis Tüür. "Selle töö käigus oli vaja lahendada viis erinevat ülesannet. Seal ei saanudki kõik ideaalselt välja tulla. Kuid edaspidise töö käigus annab kõike veel parandada. Arhitektuurikonkurss on arhitekti jaoks töö algus ja ka liivaranna osas saame edaspidise töö käigus edasi mõelda."
 
Detailplaneeringu üle vaieldi 12 aastat
 
Kalaranna tn 1 kinnistu arhitektuurivõistlusele esitati tähtajaks 11 kavandit ja selle preemiafond oli 60 000 eurot. Arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid Eesti arhitektide liidu, Tallinna linnaplaneerimisameti ja AS Pro Kapital Eesti esindajad.
Möödunud aastal võeti pärast 12 aastat kestnud menetlemist ja vaidlemist vastu Kalaranna detailplaneering. Teist nii pikalt, põhjalikult ja detailselt läbi kaalutud ja vaieldud planeeringut annab kõrvale panna. Detailplaneeringu vastuvõtmisele eelnes veel ka Telliskivi seltsi ja Kalaranna arendaja AS Pro Kapitali vahelise rahulepingu allkirjastamine, millega mõlemad pooled loobusid planeeringu teemal edasi vaidlemast. Seega on esmaspäeval selgunud parim arhitektuurne lahendus tervelt 13 aastat kestnud töö vili.

Kõige rohkem vaieldi selle üle, kas Kalaranda tuleb jahisadam ja kui kaugele merepiirist ulatub kõigile avatud liivarand. Lõpuks jõudsid Pro Kapital ja Telliskivi selts kompromissini, et jahisadamat ei tule ja liivarand jääb ligipääsetavaks, kuid liivaranna laius pole mitte 50 m, nagu soovis Telliskivi selts, vaid ainult 25 m. Vaidluspoolte kinnitusel sai detailplaneering vaidluste tulemusel selgemaks ja olulistes küsimustes mõlema poole huvidega paremini arvestavamaks. "Detailplaneering loob kõigile randa pääsuks seadusliku aluse, tagab lauge liivase ranna ega võimalda olemasoleva liivaranna ette merele jahisadamat rajada," rõhutas AS Pro Kapital Eesti juhatuse liige Allan Remmelkoor. "Lisaks anname kõnealusest 6 ha suurusest kinnistust ligi poole avalikku kasutusse, samas hoonestades pelgalt viiendiku."

Detailplaneering annab õiguse ehitada Kalaranna krundile 6-18 hoonet, mis on kuni 18 m kõrged ja millel on kuni viis maapealset korrust. Parkimiskohti on planeeritud 523. Piki merekallast kulgeb rannapromenaad, mis on osa ühtsest Paljassaarest Russalkani kulgevast mereäärsest promenaadist. Rannapromenaadile tulevad valgustid, istepingid, toetuspinnaga lasipuud jne. Kalamaja asumi ja mere vahele on kavandatud avalikult kasutatavad ühendusteed, mis kulgevad Suur-Patarei tänavalt Kalaranna tänavale ja on varustatud treppidega. 

Kalaranna detailplaneering avalikustati esimest korda juba 2008. aastal ja äratas kohe suurt tähelepanu. 2011. aastal oli Kalarand Tallinna kultuuripealinna programmi osa. Sellest ajast on Telliskivi selts ja teised rannas käijad hoolitsenud ranna heakorra eest, prügiveo eest on tasunud Pro Kapital. 2012. aastal oli planeeringu teine väljapanek. Kultuurikilomeetri ja liivaranna säilimise toetuseks koguti 4000 allkirja.
 

Laadimine...Laadimine...