FOTOD! Kliiniline psühholoog rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva eel: iga enesetappu saaks ära hoida

"Viimastel aastatel on enesetappude arv jäänud 200 inimese piiresse. Eesti praktika on aga enesetapjatega tegelemisel lünklik, sest tihti ei suunata taoliste mõtetega inimesi edasi spetsialistide juurde," ütles kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa.

Pilt: Svetlana Aleksejeva

FOTOD! Kliiniline psühholoog rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva eel: iga enesetappu saaks ära hoida (1)

Ott Rammo

"Viimastel aastatel on enesetappude arv jäänud 200 inimese piiresse. Eesti praktika on aga enesetapjatega tegelemisel lünklik, sest tihti ei suunata taoliste mõtetega inimesi edasi spetsialistide juurde," ütles kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa.

47images

Rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva aktsiooni „Ole olemas!“ käigus pandi Tallinna Stroomi randa 183 paari kingi mullu vabatahtlikult elust lahkunud Eesti inimeste mälestuseks.

Kliinilise psühholoog ja Peaasi.ee tegevjuhi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul alustatakse mitmetes riikides ennetusega juba koolides.

"Mujal maailmas tagatakse paremini ka ravi järjepidevus, et inimesed kuskile ära ei kao. Kui nad satuvad mõne arsti või meditsiinitöötaja juurde selliste mõtete või ennast kahjustava käitumisega," tõdes kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Arutledes selle üle, kas meil peaks olema mingi riiklik programm, et suunata psühhiaatri, psühholoogi juurde, või on vajadus usaldustelefoni järele, leidis Oidermaa, et kõike on vaja rohkem. "Tegelikult käib efektiivne suitsiidiennetus nii, et depressiooni peab inimestel ravima võimalikult esimesel võimalusel ja kohaste meetoditega."

Regionaalhaigla psühhiaater Ülle Võhma, kes statsionaarse arstina tegeleb ka tagajärgedega ehk suitsiidkatse teinud inimestega, ütles et igal depressiivsel inimesel pole enesetapumõtted. „Haiglas on depressiooni tõttu patsiente küll, kes ei ole suitsiidkatset teinud.“

Võhma selgitas, et kui inimesega on midagi konkreetselt lahti, siis kõige olulisemateks märkideks on võib-olla muutused tema tavapärases olekus,käitumises ja mõttemaailmas. "Sageli avaldatakse mitte otseselt suitsiidplaane, vaid elutüdimusmõtteid, et „elu ei ole midagi väärt, teil on parem, kui mind ei ole."

Mõned inimesed avaldavad ka korduvalt oma lähedastele, et neil on enesetapu mõtted, rääkis dr Võhma. 

"Tihti kitjutatakse ka lahkumiskirju ja enne suitsiidi kirjutatakse neid korduvalt," selgitas Võhma.

Oidermaa sõnul aitaks enesetappusid ennetada see, kui kõik lähedased inimesed teaksid oma tuttavate käekäigust ja vajadusel saaksid abi osutada.

"Kui inimene on ka enesetapumõtteid oma sõbrale avalikustanud, peaks nendest suutma ka avalikult rääkida," selgitas Oidemaa ja lisas, et selline käitumismudel on kasutatav ka mujal maailmas.

Otseselt ennetustööga tegelevad dr Võhma sõnul psühholoogid ja ambulatoorses võrgus töötavad psühholoogid, psühhiaatrid ja kriisiabi töötajad. "On ka inimesi, kes ise tunnevad oma enesetapumõtted ära ja pöörduvad abi saamiseks spetsialistid poole," selgitas Võhma.

Suitsiidiennetuse kaudse faktorina tõi Võhma välja ka meie üldise elukvaliteedi. "Ühiskond mõjutab kõikjal nende inimeste käitumist. Kui inimene on läbi elanud lahutuse või kaotanud töö, siis kõik need indikaatorid võivad vallandada enesetapumõtteid," lisas Võhma.

Enesetapja profiil on Oidermaa sõnul tegelikult teema, mida Sotsiaalministeerium praegu uurib. 

"Tõenäoliselt põeb see inimene depressiooni ja tunneb lootusetust.Oluline fakt on ka see, et  80% enesetapjatest on mehed," lsas Oidemaa.

Mehed teevad Võhma sõnul aga rohkem lõpule viidud suitsiide kui naised.

"Naised teevad sagedamini enesetapukatseid. Teismeliste suitsiid on aga jällegi ettearvamatu. Ta ei pruugi mingil moel märku anda. Vanemaealiste suitsiidkatsed on sagedamini lõpule viidud."

Võhma rääkis veel, et kui depressiivne inimene teeb suitsiidkatse, siis tema depressiooni taandudes ei pruugi ta seda elus kunagi enam teha. "Aga siin tuleb vahel juurde ka isiksuse komponent nagu näiteks alkoholi tarvitavatel impulssiivsetel, agressiivsetel isikutel, kes ei kontrolli oma emotsionaalset ebastabiilsust. Alkohol võtab veel pidurid maha. Ja nemad võivad korrata küll."

Oidemaa sõnul saab igaüks teha midagi selleks, et enesetappe oleks vähem ühiskonnas.

"Tegelikult ütlevad uuringud, et suitsiidisurmad on need, mida peetakse ennetatavateks surmadeks. Ehk siis neid ei pruugiks juhtuda, kui me sellesse teemasse natuke tõsisemalt suhtuksime. Või avatumalt. Või mõlemat," ütles Oidemaa.

Peaasi.ee korraldab pühapäeval, 10. septembril kell 13.00 rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva aktsiooni „Ole olemas!“, mille käigus pannakse Tallinna Stroomi randa 183 paari kingi mullu vabatahtlikult elust lahkunud Eesti inimeste mälestuseks.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...