"Kõik saavad aru, et päike ja tuul on taastuvad ressursid, aga metsa kasutamine on hoopis keerulisem küsimus," tõdes kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks koordinaator Linda Väli. "Elurikkuse kontekstis tähendab see, et liigid surevad välja ja mets on taastumatu ressurss. Ka meie metsade liigid on suure lageraiemajandamise tõttu üha halvemas olukorras." EMA kogunes täna Riigikogu esisele platsile, et juhtida tähelepanu kitsaskohtadele teisele lugemisele mineva elektrituruseaduse muudatuses, mis võib avada võimaluse puidu masspõletamiseks.
Riigikogus läbisid teise lugemise elektrituruseaduse muudatused, mille kohaselt toimub tulevikus taastuvenergia ostmine turupõhiselt vähempakkumise teel, samuti käivitub statistikakaubandus.
Otseliiniga elekter soodsam
Lisaks taastuvenergiatoetustele ja statistikakaubanduse võimaldamisele sätestab eelnõu muuhulgas ette elektrijaama ja tarbija vahel otseliini rajamise kriteeriumide leevendamine.
Muudatused loovad paindlikuma võimaluse rajada kuni 6 kilomeetri pikkune otseliin, mis soodustab investeeringuid energiamahukatesse tootmistesse. Seni saab otseliini rajada vaid tootjaga samale või sellega piirnevale kinnistule.
Otseliini abil elektri tarbimine võib olla majanduslikult soodsam, kui kehtiv võrguteenuse hind. Juhul, kui kõik tehnilisi eelduseid omavad suurtarbijad kasutaksid loodavat võimalust, ei too muudatus kaasa olulist mõju olemasolevate tarbijate elektri lõpphinnale ja muutus jääks alla 1 protsendi.
Eelnõuga sätestatakse senisest täpsemad võrgutasude metoodika koostamise alused. See tagab võrguettevõtjate investorite ja tarbijate makstavate võrgutasude suuruse õiguskindluse ning -selguse.
Riigikogu ette kogunenud kodanike eesmärgiks on teavitada tööle saabuvaid riigikogulasi ja ühiskonda laiemalt elektrituruseaduse muudatuses peituvast ohust, milleks on Ida-Eesti elektrijaamades puidu põletamine taastuvenergia kvootide müügi eesmärgil.
Mets ei ole taastuv
EMA koordinaator Linda-Mari Väli on ühendus täna teisele lugemisele mineva seaduseelnõu läbi töötanud ja nüüd soovivad nad tähelepanu pöörata eelnõu paragrahvile 59, mis on seadusele lisatud. “Meie jaoks on oluline oht, mis selle punktiga on seotud – seadusemuudatuse raames hakatakse statistikakaubanduse alusel Ida-Virumaa jaamades puitu masspõletama energia saamise eesmärgil,” märkis Väli. “Seda hakatakse müüma taastuvenergiakvootidena ka välismaale.”
“See konkreetne punkt on meie hinnangul ohuallikaks. Kui vaadata, et Eesti Energia on väga palju suunanud seda protsessi ja soovinud, et see seaduseelnõu läbi läheks, on ka alust arvata, et nad üritavad seda kasutada selleks, et nad saaksid puitu masspõletama,” jätkas Väli. “Meie hinnangul on selline tegevus täiesti ebaefektiivne.”
Väli sõnul selgitati juba siis, kui Auvere elektrijaama plaanima hakati, et efektiivsem oleks luua mitusada väikest lokaalset koostootmisjaama üle Eesti. “See, et hakatakse puitu masspõletama koos põlevkiviga, on täiesti ebaefektiivne.”
Ka hiljuti ilmunud Suurbritannia teadlaste raport kinnitab Väli sõnul, et biomassist elektri tootmine on ebaefektiivne ja ei täida kliimapoliitika eesmärke, sest selle süsinikuheide on sama suur või isegi suurem kui fossiilkütustel. “Samal ajal, kui me räägime taastuvast ressursist, siis kõik saavad aru, et päike ja tuul on taastuvad ressursid aga metsa kasutamine on hoopis keerulisem küsimus,” tõdes Väli. “Elurikkuse kontekstis tähendab see, et liigid surevad välja ja mets on taastumatu ressurss. Ka meie metsade liigid on suure lageraie-majandamise tõttu üha halvemas olukorras.”
Raiemaht peaks EMA hinnangul järgmisel kümnendil olema maksimaalselt 4 miljonit tihumeetrit ja biomassi kasutamine Auvere jaamas ei peaks säästva arengu kavasse mahtuma.
Soodustatakse väiketootmist
Seaduses puuduvad seni detailsed kriteeriumid näiteks põhivara kulumi arvestusele, samuti võrguteenuse osutamisega mitteseotud kulude – näiteks trahvid ja viivised, sponsorlus, kingitused, annetused – võrguteenuse hinda lülitamise keeld.
Muudatuse eeskujuks on varem maagaasisektoris tehtud muudatus. Riigi üldise energiatõhususkohustuse täitmisel võimaldatakse edaspidi arvesse võtta ka juriidiliste isikute, milles riigil on enamusotsustusõigus, poolt tehtud energiatõhususega seonduvaid tegevusi.
Energiatõhususe direktiivi nõuete järgimiseks peab Eesti määrama aastateks 2014-2020 energiatõhususe eesmärgi, mis seisneb tarbijate poolt kokkuhoitud energias. Seletuskirjas märgitakse, et olemasolevate poliitikameetmetega on võimalik täita Eesti üldisest energiatõhususkohustusest 97 protsenti. Muudatuse tulemusel on näiteks võrguettevõtjatel võimalik teha lõpptarbijate juures energiasäästu saavutamisega seonduvaid kulutusi ning investeeringuid kuni 1 protsendi ulatuses viimase kolme aasta keskmisest müügitulust.
Muudatusel on tõenäoliselt mõju võrguteenuse hinnale, kuid see mõju on marginaalne ehk vähem kui 1 protsent. Loobutakse mitmest tegevusloa nõudest, mis vähendavad ettevõtete halduskoormust ja sellega seoses ka riigieelarvesse riigilõivudest laekuvaid tulusid umbes 50 000 eurot aastas.
Selleks, et soodustada elektri väiketootmist 100-kilovatise kuni 200-kilovatise nimivõimsusega tootmisseadmetega, leevenevad väiketootjatele esitatavaid nõuded. Näiteks puudub neil edaspidi aktsia- või osakapitalinõue 31 950 eurot, mis võimaldab piiratud võimsusega seadmetega elektrit toota ka näiteks korteriühistutel.
Põletamine on iganenud
CEE Bankwatch esindaja Teet Randma tõdes, et taastuvenergia tootmiseks on piisav maht EL-i kvoodi täitmiseks vaid Auvere jaamas. “Me pelgame, et kui selline uks on lahti Eesti ametnikele ja valitsustele, siis ei tehta piisavaid samme, et võtta kasutusele tõeliselt puhtaid energiaallikaid nagu tuul, päike ja muud,” sõnas ta.
Eesti puiduturg on tema hinnangul niigi alavarustatud. “Me ei saa luua täiendavaid suuri puidutarbijaid nagu EstFor tehas või Auveres põletama hakkamine,” rõhutas ta. “Põletamine on energia saamiseks 20. ja sellest varasemate sajandite asi. Tänapäeval on üliefektiivsed ja väga puhtad energiatootmise viisid – päike ja tuul.”
“Puit on kõige valem tee. Peaksime hoidma oma metsi, mets on meie rikkus ja selle lihtsalt ahju ajamine pole mõistlik,” ütles Randma, kelle sõnul võib puidu põletamine olla vastuolus ka uute Euroopa bioenergia direktiividega.
